Välisministeerium tegi eemaldatud poide tõttu Venemaale ettepaneku mõõta ühiselt Narva jõe põhja

Täna kutsus välisministeerium välja Venemaa saatkonna esindaja, et anda üle diplomaatiline noot, millega Eesti pool teeb Venemaale ettepaneku ühisteks faarvaatri ehk laevatee mõõtmiseks Narva jõel.

Välisministeerium teatas, et Eesti on nõudnud Venemaalt selgitusi 25 poi eemaldamise kohta 23. mai öösel. Venemaa on oma vastuses väitnud, et Eesti oli paigutanud kõnealused poid Venemaa vetesse, kuid Eesti selle väitega ei nõustu. Venemaa pole esitanud materjale selle kohta, millise nendepoolse tõlgenduse alusel olid poid väidetavalt Venemaa territooriumil

Eesti nendib oma ettepanekus, et riikidel näivad olevat erinevad arusaamised faarvaatri kulgemise kohta, mis on ka Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone aluseks. Kuna looduslike tingimuste tõttu võivad aastakümnete jooksul voolavates veekogudes olud muutuda, tegi Eesti ettepaneku see ühiselt üle mõõta. Viimati mõõdeti Narva jõe põhja ligi 20 aastat tagasi.

Eesti ei nõustu sellise erimeelsuse lahendamise viisiga, kus rahumeelse dialoogi asemel eemaldatakse poid öö varjus. Eesti on diplomaatilises suhtluses kutsunud Venemaad üles lahendama võimalikke erimeelsusi poide paigutamise täpse asukoha üle tasakaalukalt. Ühine faarvaatri mõõtmine oleks võimalus erimeelsused lahendada, teatas ministeerium.

Piirivalve juht: ootaks Venemaalt sisulisemaid vastuseid

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) piirivalve juht Veiko Kommusaar sõnas Delfile, et parim variant oleks ühine kontrolljoone mõõtmine Narva jõel ehk nii Eesti kui ka Venemaa esindajad mõõdaksid koos ühel alusel. „See annab kõige selgema ja kindlama tulemuse selle kohta, et mõlemad osapooled on ühisest joonest ja veesügavusest ühtemoodi aru saanud, et ei tekiks kahtepidi mõtlemist, mida viimastel aastatel on olnud väga palju,“ rääkis ta.

Eesti on pärast 23. mail toimunud poide eemaldamist olnud Venemaaga kirjalikus suhtluses. Kommusaare sõnul on see olnud kirjalik ja diplomaatiline. „Sisulisi vastuseid ootaks rohkem kui neid täna tegelikkuses on,“ nentis ta.

Poid on Kommusaare hinnangul vajalikud, et inimesed ei ületaks kontrolljoont ega paneks toime ebaseaduslikku piiriületust.

Venemaa Föderatsiooni piirivalve eemaldas Narva jõelt kergepoid

23. mai öösel eemaldas Venemaa piirivalve Narva jõelt Eesti vetesse paigutatud poid, mis on kasutusel laevatee tähistamiseks.

Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Eerik Purgeli sõnul paigaldavad Eesti ja Venemaa igal kevadel Narva jõkke poid, mis tähistavad laevateed. „Kui maismaapiiril on ajutine kontrolljoon püsivalt tähistatud, siis jõesäng ajas muutub, mistõttu vaatame igal kevadel laevatee tähistuse üle. Kui enne Ukraina sõja algust möödus poide paigaldamine suures osas vastastikkusel kokkuleppel, siis 2023. aastast ei nõustu Venemaa Eesti seisukohtadega poide paiknemise osas. Otsustasime ujuvmärgid suvehooajaks vette lasta 2022. aasta kokkuleppe järgi, sest need on vajalikud navigeerimisvigade vältimiseks, et meie kalurid ja teised hobisõitjad kogemata Venemaa vetesse ei eksiks,“ sõnas Purgel.

Sel aastal andis Venemaa teada, et planeeritud 250 ujuvmärgist umbes poolte asukohtadega nad nõus ei ole. Eesti paigaldas kergepoid Eesti vetesse lähtudes riigipiiri seadusest ja 2022. aastal piiriesinduste vahel kokku lepitud poide asukohtadest. Esimesed 50 poid paigaldati Narva jõkke 13. mail. Neljapäeva öösel kella 3 paiku tuvastasid piirivalvurid, et Venemaa Föderatsiooni piirivalvurid on asunud ujuvmärke eemaldama ning öö jooksul võeti välja 24 poid, millest osad kuulusid vaidlusaluste märkide hulka.

„PPA võtab Venemaa piirivalvega ühendust ning nõuame selgitusi poide eemaldamise kohta ja poide tagastamist. PPA ootab Venemaalt tõendeid selle kohta, et seni kokku lepitud laevatee asukoht on muutunud ja kui neid ei esitata, siis jätkame poide paigaldamisega,“ ütles Purgel.