President Karis nimetas Kristen Michali peaministri kandidaadiks ja andis talle ülesandeks valitsuse moodustamise. „Kõneluste järel Riigikogus esindatud erakondade juhtidega sai selgeks, et praegused sisepoliitilised jõujooned annavad võimaluse moodustada tugeva parlamendienamusega, loodetavasti otsustustahtega valitsuse Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 võimuliidul,“ tõdes riigipea.

„Koalitsioonikõnelused peavad andma kõigile, kes Eestist hoolivad vastused olulistele küsimustele: mis saab meie majandusest, inimeste heaolust ja julgeolekust, laiemalt vaadates Eesti inimeste kindlustundest,“ rõhutas president Karis.

„Erakonnad ei saa üle aasta tagasi toimunud parlamendivalimiste eel antud lubadustesse kinni jääda, tegelikkus sunnib mitmed toonased plaanid kas kõrvale jätma või ümber hindama,“ lisas ta. „Kõnelused võimalike valitsusparteide juhtidega näitasid, et nemadki mõistavad olukorda samamoodi.“

President Karise sõnul võiks valitsuse vahetus tuua kaasa ka asjalikuma õhkkonna Riigikogus koalitsiooni ja opositsiooni vahel.

Eile kohtus Karis esmalt Kaja Kallasega. Too andis üle tagasiastumisavalduse. Karis tänas Kallast, kes on Eesti valitsust juhtinud kolm ja pool aastat. „See on olnud kriisiderohke aeg, mille verstapostid on koroona, majanduslangus ning sõda Euroopas, kui Venemaa purustas agressiooniga Ukrainas meie senise julgeolekupildi,“ ütles president.

Seejärel kohtus Karis ridamisi parlamendierakondade juhtidega.

Eile jätkusid ka koalitsioonikõnelused Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside vahel. Pingelistel teemadel, nagu eelarve ja maksutemaatika, pole veel konkreetseid kokkuleppeid sõlmitud. Ministrikohtade jaotuseni pole jõutud.

Kui kõnelustele punkt pannakse, saab Michal riigikogult mandaadi valitsuse moodustamiseks. Seejärel nimetab Karis valitsuse ametisse. Viimase sammuna annab valitsus riigikogus ametivande.

Eelnev on hetkel muidugi teooria. Pole täielikult välistatud, et võimupartnerid lähevad kõneluste ajal tundlikel rahandusteemadel raksu ja koosseis mängitakse ümber.

Peaministritoolilt lahkuvast Kallasest saab Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Ühtlasi saab temast Euroopa Komisjoni asepresident.