Nädala alguses Tallinnas haiglasse pöördunud lapsel esinevad sümptomid, mis võivad viidata nii koolerale kui ka teistele soolenakkustele, kuid täpsema analüüsi tulemused peaksid selguma nädala teises pooles. Laps haigestus välisriigis ja riigisisese leviku ohtu seetõttu ei ole.
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber selgitas, et esmase positiivse kooleraproovi andnud laps viibis koos perega välisriigis, kus tal möödunud nädala lõpus tõusis palavik ja paar päeva hiljem tekkis kõhulahtisus. Pere jõudis tagasi Tallinnasse lennukiga ning üks vanematest pöördus koos haigestunud lapsega haiglasse, kus nad paigutati isolatsioonipalatisse. Teisipäeval hospitaliseeriti perekonna teine laps, kellel tekkisid sarnased sümptomid, ja ta on koos teiste pereliikmetega isoleeritud. Kuigi esmase PCR-analüüsi tulemus viitab koolerale, ei ole teada, millise ja kuivõrd toksilise serogrupiga on tegemist. Terviseameti laborisse jõudnud proovi kinnitav analüüsitulemus peaks selguma neljapäeval.
Terviseamet tegi epidemioloogilise uuringu ja praegu hinnatakse nakkuse edasi levimise tõenäosust pigem väikeseks, sest perekonna kontaktid teistega olid minimaalsed. Juhtunust on teavitatud Eesti perearstide seltsi ja haiglaid. Samuti on terviseameti Põhja regionaalosakond teavitanud lennufirmat ja teisi riike. Lennufirma teavitab omakorda reisijaid kokkupuutest võimaliku haigestunuga. Oht lennureisijatele on pigem väike, sest koolera ei levi õhu kaudu, vaid saastunud pindade kaudu, näiteks tualettruumis, kui selles on enne käinud nakatunud inimene. Terviseamet soovitab teavituse saanud reisijatel viie päeva jooksul oma tervist jälgida ja täita eeskujulikult hügieenireegleid, eelkõige pesta käsi.
Viimati avastati koolesse nakatumine Eestis 1993. aastal ja siis oli samuti tegemist sisse toodud juhtumiga. Koolerat peetakse ohtlikuks nakkushaiguseks, mille peiteaeg on üks kuni viis päeva, kuid tavaliselt kaks-kolm päeva. Haigestumisega kaasnevad kõhulahtisus ja oksendamine, vedelikukaotuse tõttu võivad langeda kehatemperatuur ja vererõhk ning tekkida krambid. Haigestumisega võivad kaasneda ka lihasnõrkus ja südametegevuse häired. Kuni 70% nakatunutel esinevad vaid kerged haigusnähud või ei esine sümptomeid üldse. Haiguse ohtlikkus oleneb sellest, kas tegemist on toksilise variandiga.
