ERISAADE | Ratas: Trump kardinaalset muutust ei too. Mikser: J. D. Vance’i valimine teeb murelikuks
(372)Strasbourgis Euroopa Parlamendis kogunes uus eurosaadikute koosseis. Delfi esimese saate fookuses olid põletavad sündmused ookeani tagant – mis meist saab, kui presidendiks saab Donald Trump?
Donald Trumpile tehti atentaadikatse, samal ajal on Joe Biden hääbumas. Läänt, Euroopat ja Eestit ootab järjest ärevam aeg. Ainsa uue Eesti eurosaadikuna tööd alustanud Jüri Ratas oli terve Trumpi esimese ametiaja Eesti peaminister. „Tema sõnumi sisu Euroopale oli kogu aeg üks: te peate oma kaitsekulutusi tõstma. Ta loomulikult väljendas ennast diplomaatia mõttes väga reljeefselt, aga Eestile see sobis. Kes on NATO-sse läinud, see peab 2% kulutama,“ ütles Isamaa poliitik.
Selge on see, et diplomaatilised sõnumid muutuvad väga selgeks, reljeefseks.
„Kas juhtub midagi kardinaalset? Ma prognoosin, et ei juhtu,“ arvas Ratas. Ta ei usu, et USA lahkuks NATO-st. „Oma kogemuse pealt ma seda öelda ei saa. Selge on see, et diplomaatilised sõnumid muutuvad väga selgeks, reljeefseks. Tavaliselt riigijuhtide vahel sellist kõnemaneeri või suhtlust ei kasutata, aga ma ei usu, et NATO muutuks nõrgemaks. Meie roll on teha selgeks, et Ukraina toetamine on ääretult tähtis,“ sõnas eurosaadik.
Sven Mikser märkis, et kaheksa aasta jooksul alates Trumpi esimesest kandideerimisest on toimunud Ameerika Ühendriikide poliitikas päris põhjalikud muutused. „Ka Vabariiklikus Parteis endas. Trumpi-kriitiline konservatiivide tiib on oluliselt nõrgenenud. Paljud neist on poliitikast välja tõrjutud. Mitmed neist on oma positsioone muutnud, et trumpistlikus parteis ellu jääda,“ selgitas ta.
Euroopa ees on keeruline dilemma, kas võtame selle koorma enda kanda.
„Jüri vaatab väga kitsalt kaitsekulutuste konteksti. Et Euroopa kaitsekulutused on ameeriklastega võrreldes liiga väikesed, seda on ameeriklased rääkinud ka Obama ajal,“ vaidles Mikser. Jutuks tuli ka Trumpi asepresidendikandidaadi valik. „Kui vaatame J. D. Vance’i retoorikat, on ta üks isolatsionistlikumaid uue põlvkonna liidreid vabariiklikus parteis. See on Euroopa jaoks muret tekitav. Euroopa ees on keeruline dilemma, kas võtame selle koorma enda kanda. Rahalises mõttes on see põhimõtteliselt jõukohane, aga küsimus on, kas Euroopa liidritel jätkub moraalset selgroogu ja kas nende valijad on valmis aktsepteerima seda, et neil tuleb kanda veel palju raskemat koormat,“ lausus sotsiaaldemokraat.
Kas Trumpi pärast peaks närveerima?
„Ei peaks,“ arvas Jaak Madison. Ta nõustus, et Trumpi juhtimisstiil on teistsugune. „Samas kui alternatiiviks on härra Biden, kes, ma kardan, ei adu enam, millise riigi president ta on, siis on siin suurem oht Eesti turvalisusele ja Euroopa julgeolekule. Võrreldes inimesega, kes adub realistlikult maailma ja saab aru ka sellest, et Venemaa pole mingi kukupai sõber,“ rääkis parteitu poliitik, kes kuulub Euroopa Parlamendis nüüd Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni.
Me ei saa eeldada, et Texase farmer peab kinni maksma meie julgeoleku.
„Seda hirmutamise juttu kuulsime juba 2016. aastal – kui Trump tuleb võimule, siis müüakse Ida-Euroopa maha ja NATO-st lahkutakse. Et ta on Kremli käpik,“ meenutas Madison. Tegelikult juhtus aga see, et Euroopa hakkas oma kaitset tõsiselt võtma. „Euroopa hakkas aru saama, et me ei saagi eeldada, et Ameerika maksumaksja või Texase farmer peab kinni maksma meie julgeoleku. Seda samal ajal, kui meie võõrustame sõbralikult migrante Lähis-Idast, maksame sotsiaalsüsteemi ja tasuta arstiabi kinni ja ütleme ameeriklastele, et makske meie julgeoleku eest. Oleksime ennast täis ülbikud, kui nii arvaksime,“ lausus Jaak Madison.
Kas Ursula von der Leyenil on hääled koos, et saada teine ametiaeg Euroopa Komisjoni presidendina? Kui libedalt lähevad Kaja Kallase kuulamised europarlamendis? Mida peaks Kadri Simson pärast energeetikavoliniku ameti maha panemist tegema? Kas Kristen Michali taktikepi all saab Eesti valitsus uue käigu? Kuula saadet täismahus, et saada teada, mida rääkisid eurosaadikud neil teemadel.
Saade valmis koostöös Euroopa Parlamendiga.