Tänavuse 8 miljardi euro asemel toetab riik järgmisel aastal Ukraina relvajõude 4,25 miljardi euroga.
Saksamaa lähtub toetuste vähendamisel lootusest, et Ukraina sõjalisteks vajadusteks piisab 46 miljardist eurost Vene külmutatud varadest, mille G7 riigid kavatsevad saata Ukrainale. Washington on rahade kättesaamist Ukrainale kiirendanud Donald Trumpi võimaliku valimisvõidu tõttu.
Trump on varem ähvardanud, et ei kaitse NATO riike, kes ei ole nõus enda kaitsekuludeks nõutval määral maksma. Tema asepresidendikandidaat JD Vance ei toeta Ukrainale rahade ega sõjalise abi saatmist.
Saksamaad on varem kritiseeritud jätkuvalt NATO nõude eiramise eest, mille järgi tuleks 2% SKT-st suunata kaitsekulutustele. Kuigi Saksamaa vähendab oma raha list toetust Ukraina relvajõududele, kavatseb riik hakata NATO nõuet täitma juba 2025. aastal.
