Parempoolsed: „julgeolekumaks“ ostutšekil ei paranda Eesti turvalisust

Koalitsioonikõnelustelt kostab, et makse tõstetakse igal juhul – mitme erineva maksu kergitamisega lisatavat koormist hakatakse kutsuma „julgeolekumaksuks“. Parempoolsed seisavad maksude tõstmisele selgelt vastu, olgu nende põhjendused retooriliselt kuitahes patriootlikud.

Teisipäeval teatas SDE juht Lauri Läänemets, et „julgeolekumaksu“ hakkab iga inimene nägema oma ostutšekil. Sellest võib järeldada, et koalitsioon kavatseb kindlasti tõsta käibemaksu.

„See ei ole lahendus,“ ütles Parempoolsete juht Lavly Perling. „Lahendus saab olla ainult riigi kulude järsk kokkutõmbamine ja samal ajal uut tõusu soosiva majanduskeskkonna loomine,“ rõhutas ta. Parempoolsed ei seisa vastu kaitsekulude tõstmisele, vaid koalitsiooni mõttelaiskusele, sisulise töö asemel Eesti konkurentsivõimet halvendavale asendustegevusele keskendumisele.

„Eesti riik saab kulutada ainult seda raha, mis tuleb majandusest. Eesti majandus on kümnendat kvartalit languses, kuid tulevane valitsus plaanib makse tõsta, ehk seeläbi majandust veelgi jahutada,“ juhtis Perling tähelepanu. „Maksude tõstmise asemel tuleb alustada kulude kokkuhoiust. Enam kui 90% Eesti riigieelarvest moodustavad automaatselt, ilma vastava poliitilise otsuseta kerkivad kulud. Nende osakaalu tuleb oluliselt vähendada, lõpetada enda nö vaeseks indekseerimine, selle eeldus on aga selgus riigirahanduses,“ täpsustas Perling. „Siinjuures ei tohi karta ka ühiskondlikult keerulisi otsuseid, nagu sotsiaalkulude vähendamine selliselt, et kulud tervikuna riigi jaoks langeksid ning riigi toetused jõuaks vaid päris abivajajateni.“

Ta lisas, et kriitiliselt tuleb üle vaadata nii pensionid kui ka lausalised toetused, asendada need sihitud toetustega inimestele, kellel reaalselt abi vaja on. „Peame riigieelarves loobuma kõigest, mis pole hädavajalik,“ rõhutas Perling. See tähendab, et riik ei pea jätkama kõigi praeguste teenuste pakkumisega, peame olema valmis dubleerivate funktsioonide ja asendustegevuste viivitamatuks lõpetamiseks.

Perling märkis, et kärpimine iseenesest Eesti olukorda ei paranda, see on pigem vältimatu eeldus riigirahanduse korda tegemiseks, võlaspiraalist välja murdmiseks. Eesti julgeoleku tagamiseks on aga vaja uut majanduskasvu – kaitsekulusid on vaja tõsta, raha selleks saab pikas vaates tulla ainult majandusest. „Eestis tuleb kehtestada ettevõtlusrahu, loobuda ettevõtlust pärssivate regulatsioonide lisamisest ja olemasolevaid julgelt harvendada,“ ütles Perling. „Me peame tooma riiki suuri, miljardilisi investeeringuid, looma majanduskeskkonna, mis muudab meile tulemise atraktiivseks. Sellega tuleb tegeleda kõrgeimal võimalikul tasemel, iga päev,“ rõhutas Perling.

Seni läbirääkimistelt kõlanud sõnumid ei ole majanduskeskkonna vaatest kuigi julgustavad – räägitakse maksude tõstmisest, seeläbi ettevõtete konkurentsivõime nõrgestamisest, raha ümber jagamisest, mitte juurde teenimisest. Sellise hoiakuga jäävad Eesti majapidamised kiratsema, tõdes Perling.

Koalitsioonileppes peaks tema sõnul kõige vähemalt sisalduma lubadus riigieelarve selgemaks kirjutada, avalikustada – kasvõi paralleelselt tegevuspõhisega – kulupõhine arvestus. Kokku peaks leppima konkreetsetes kärpenumbrites ja kindlates valdkondades, mida koomale tõmmatakse. „Lõpuks tuleks võimupartneritel allkirjastada Tööandjate Keskliidu algatatud majanduskasvu kokkulepe „Ambitsioon on valik“ ja seal toodud punktidest ka otsuseid tehes joonduda,“ rõhutas Perling.