Von der Leyen vajas jätkamiseks parlamendi absoluutset enamust ehk 361 häält. Komisjoni president pälvis teise ametiaja 401 häälega ehk 40 hääle suuruse varuga. Lisaks kolmele nn suure koalitsiooni moodustanud parteiperele (Euroopa Rahvapartei, sotsiaaldemokraadid, liberaalid) sai von der Leyen salajasel hääletusel tõenäoliselt ka roheliste hääli, aga võis saada mingil määral ka Euroopa Konservatiivide ja Reformistide toetust.

1x
00:00

Marina Kaljurand meenutas, kuidas Ursula von der Leyen möödunud nädalal sotsiaaldemokraatidelt toetust küsimas käis. „Seal tundus ta veel väga ebakindel. Ta polnud kindel, kust puuduvad hääled kokku saada – kas rääkida rohkem roheliste või konservatiividega. Kui ma täna hommikul tema kõnet kuulasin, siis sealt oli näha, et ta on enesekindel ning tal on tunne, et tal on hääled koos,“ rääkis Kaljurand.

Jana Toomi sõnul on euroliidu uus koalitsioon seesama, milles kokku lepiti: von der Leyeni paremtsentristid (Euroopa Rahvapartei), sotsiaaldemokraadid ja liberaalid (Renew). „Ma ei jaga Marina vaimustust, et ta esines täna hästi. Keegi meist ei arva ju, et ta on selle kõne ise kirjutanud,“ sõnas Toom. Temagi leidis, et von der Leyen on olnud kõhklev ja teadmatuses sellest, mis tema jaoks otsustaval hääletusel saab.

Euroopa-meelne võimuliit

Urmas Paet hääletas von der Leyeni poolt, ent tunnistas, et koalitsiooni saadikurühmadest läks ka hääli kaduma, nagu kipub europarlamendis sellisel hääletusel alati juhtuma. „Koalitsiooni kolmel fraktsioonil ongi muide täpselt 401 häält, aga kõiki ta muidugi ei saanud. Osad rahvuslikud delegatsioonid ütlesid otse, et nad ei toeta tema kandidatuuri,“ rääkis Paet. „Rohelised teatasid hommikul, et nende parteiline positsioon on toetada von der Leyenit, ja see andis kindluse, et selline tulemus tuleb,“ lisas ta.

Hääletus annab tooni järgmiseks viieks aastaks Euroopa Liidu poliitikas. Von der Leyeni parteipere paljud saadikud on arvamusel, et rohepööret peaks pidurdama, ent roheliste toetus tähendab, et leitud on mingi kompromiss. Samuti ei tohiks toimuda suuri muutusi Euroopa julgeoleku ja kaitse tugevdamisel ning Ukraina toetamisel. Selle suhtes on positiivselt meelestatud nii rohelised kui ka Euroopa Konservatiivid ja Reformistid. Viimasest moodustavad lõviosa Itaalia peaministri Giorgia Meloni erakonnakaaslased ning Poola eelmise võimupartei Õiguse ja Õigluse liikmed.

Mida tähendab hääletustulemus Kaja Kallasele, kes on nimetatud Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kandidaadiks? Kui tõenäoline on, et Euroopa Parlament lükkab ta tagasi? Mida hakata peale „rahumissiooni“ raames Putini ja Xi juures käinud Viktor Orbániga? Vaata või kuula saadet täismahus, et saada vastus ka nendele küsimustele.

Saade valmis koostöös Euroopa Parlamendiga.