„Uus valitsus ajab õiget asja – eelmiste valitsuste tegemata töö vajab vigade parandust,“ kirjutab Eesti Päevaleht oma juhtkirjas, nimetades maksutõuse siiski ehmatavaks.
Ajaleht märgib, et kärpeid uus koalitsioon ei karda, ja kiidab need heaks. „Üks ministeeriumite ülesandeid saab olema kärpekohtade leidmine, mis on – arvestades eelmise talve aastapreemiate saagat – vaid tervitatav“.
Teisalt seab Eesti Päevaleht küsimärgi alla, kas Eesti suudab hakkama saada järjekordse käibemaksutõusuga. „Maksutõusud ei meeldi kellelegi, aga veel vähem meeldivad need inimestele ajal, kui on tavalisest raskem. Käibemaksutõus tähendab loomulikult ka kallimat ostukorvi ja muude eluks vajalike kulutuste suurenemist.“
„Kas julgeolekumaks võib olla pelgalt kaval moodus, kuidas vajalik tulu riigieelarvesse peidetud kujul kätte saada?“ küsib Eesti Päevaleht. „Julgeolekumaks kõlab nagu viis, kuidas patriotismi sildi all vajalik summa rahva käest korjata."
Juhtkirjas lubatakse uuele valitsusele siiski mõningast armuaega: „Anname uuele valitsusele aega ja vaatame mõne aja pärast nende loodud uuele majandusvundamendile uuesti otsa.“
„Uue valitsuse lootusrikas algus“
Ajaleht Postimees kirjutab oma juhtkirjas, et reedel oli peaministrikandidaat Kristen Michali esimene tõehetk.
„Postimehele teeb head meelt maksuküüru kaotamise edasilükkamine. Me eksisime, kui nädal tagasi sellise võimaluse välistasime. Tuleb välja, et peaministrikandidaadis on rohkem riigimehelikkust, kui me arvasime,“ kiidetakse juhtkirjas. „Igaks asjaks on oma aeg ja praegu ei ole õige aeg lüüa riigieelarvesse 500-miljonilist auku.“
Ajaleht kiidab ka julgeolekumaksu ideed, ent märgib, et kõigepealt pidanuks riik pakkuma Eesti inimestele võimalust osta sihtotstarbelisi võlakirju.
Uue valitsuse plaani kolme aasta jooksul 10 protsendi võrra kulusid kärpida nimetab Postimees jõukohaseks ülesandeks. „Kaks kuni viis protsenti aastas ei murra ühtegi ministrit maha.“
Rahandusministri väljavahetamist peab ajaleht ainuõigeks sammuks, ent kaitseministri jätkamist arusaamatuks.
Ajaleht lõpetab siiski positiivsel noodil: „Varsti saame näha /.../, kas uus valitsusjuht suudab vältida oma eelkäija vigu. Esimesed nädalad annavad põhjust mõõdukaks optimismiks.“
„Vastikuks läheb kah“
Ajaleht Äripäev kirjutab oma juhtkirjas, et Michali valitsusel on riigieelarve kordategemisega tõsi taga, kuid see ei kujune ei ettevõtjatele ega harilikele maksumaksjatele lillepeoks.
„Maksuküüru kaotamise (esialgu) aasta võrra edasi lükkamine ning esikärpekrokodilli Jürgen Ligi rahandusministriks toomine annavad tunnistust, et avaliku sektori kärbete ja riigivõla kumuleerumise lõpetamisega on tõsi taga,“ leiab Äripäev, lisades, et see peaks investoritesse kindlustunnet süstima.
Äripäev siiski hoiatab, et „vastikuks läheb kah“.
„Ei ettevõtjad ega harilikud maksumaksjad saa arvata, et edasine on lust ja lillepidu. Kardinaalsed muudatused riigi rahanduses ei saagi sündida nii, et need paljudele inimestele vastikust ei põhjusta. Seepärast need nõnda ebapopulaarsed ja „edasilükatavad“ sammud ongi. Ning kui me Jürgen Ligi kõigist eelmistest ministriks olemistest – sealhulgas rahandusministriks olemisest – midagi mäletada võime, siis seda, et tal võib avalikust arvamusest teinekord liigagi ükskõik saada...“ tõdeb ajaleht oma juhtkirjas.
Õhtulehe tänane juhtkiri keskendus avatud talude päevale.
