Ka Harris kinnitas, et on valmis presidendiks pürgima. USA meedia teatel ei kavatse tema põhikonkurentideks peetud kubernerid Gretchen Whitmer ja Gavin Newsom temaga konkureerida.

Biden märkis Xis avaldatud teates, et on ametis oma ametiaja lõpuni. Ta lubas, et peab sel nädalal rahva ees pikema kõne. MSNBC teatel langetas Biden otsuse pühapäeval USA idaranniku aja järgi kell 13.45 (Eesti aja järgi 20.45) ja andis sellest kohe ka avalikkusele teada. Alles eelmisel päeval oli ta lubanud kindlalt jätkata.

Kuna Demokraatliku Partei eelvalimised on juba läbi ja Bideni delegaatidel ametlikku kandidaati ei ole, peavad nad otsuse tegema 19.–22. augustil Chicagos toimuval parteikongressil.

Biden ise avaldas taandumisest teatades toetust asepresident Kamala Harrise kandideerimisele. „Minu esimene otsus 2020. aastal partei nominendina oli valida Kamala Harris oma asepresidendiks ja see on parim otsus, mille langetanud olen,“ kirjutas Biden sotsiaalmeedias. „Täna tahan pakkuda oma täielikku toetust, et Kamalast saaks tänavu meie partei nominent. Demokraadid: aeg on tulla kokku ja võita Trumpi. Teeme selle ära.“

Mitu Bidenile lähedast inimest kinnitas sel nädalal, et ta on hakanud aktsepteerima mõtet, et ei pruugi novembris võita ja peab võib-olla kandideerimisest loobuma.

Bideni otsust mõjutasid Bideni kolleegide sõnul kolm aspekti: Nancy Pelosi otsus tugevalt arvamust avaldada, uute toetusuuringute tulemused ning partei suurte toetajate taganemine. Endine esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi, üks Bideni usaldusväärsemaid toetajaid, on Bidenile öelnud, et ta eriti ei usu Bideni võiduvõimalusse, viidates oma teadmistele poliitikast, küsitlustulemustele ja rahalistele toetajatele.

Pärast juunikuist presidendikandidaatide debatti kaheldi avalikult aina enam Bideni sobivuse üle teiseks ametiajaks. Biden esines tolles debatis käreda häälega, jäi tihti suu ammuli vahtima ning kaotas ühel hetkel mõttelõnga ja jäi vait, mis paljastas kõigi aegade vanima presidendi teiseks ametiajaks kandideerimise võimaliku poliitilise hinna.

Kui Bideni kampaaniameeskonna esindajalt Seth Schusterilt toona küsiti, kas Biden võib kandideerimisest loobuda, vastas ta: „Ei.“

Bideni suhtekorraldustiim üritas muidugi seejärel teha endast kõik, et tema mainet parandada, aga uus katastroof saabus 12. juulil, kui Biden nimetas Washingtonis NATO tippkohtumisel Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid kogemata president Putiniks. „Nüüd tahaksin anda sõna Ukraina presidendile, kes on julge ja otsusekindel. Daamid ja härrad, president Putin,“ teatas Biden Eesti aja järgi reede varahommikul. Saalis viibinud, kelle hulgas oli diplomaate ja riigijuhte üle kogu maailma, ohkasid kuuldavasti. Mõned hüüdsid Bideni parandamiseks: „Zelenskõi!“ Seejärel läks Biden mikrofoni juurde tagasi ja parandas ennast: „Me võidame president Putinit. President Zelenskõi. Ma olin nii keskendunud Putini alistamisele.“