Esialgu on tegemist üksnes ettepanekutega NATO liikmesriikidele. Liitlased asuvad nüüd omavahel läbi rääkima, kes, mida täpselt ja kui palju teeb. „Kaitsevägi analüüsib praegu, mis see meile siis kaasa toob, mida meil on vaja juurde teha ja mis meil on juba planeeritud,“ rääkis kaitseministeeriumi NATO-suunalise planeerimise juht Meelis Peterson ERR-ile.

„Väga detaili me praegu kahjuks minna ei saa,“ tõdes Pevkur Delfile ja lisas, et kuna kõik on veel väga algfaasis, ei saa konkreetseid hinnalipikuid väevõime-eesmärkide suurendamise komponentidele külge panna. Samuti on tema sõnul väevõime-eesmärgid riigisaladusega kaetud.