Kliimaministeerium kinnitas määrusega uue kaevandamiseks potentsiaalselt sobivate turbaalade nimekirja, arvestamata nii keskkonnaorganisatsioonide kui ka tööstuse vastandliku kriitikaga. Esimesena mainitud soovisid alasid veel vähendada, teised aga olid vähendamise vastu.
„Uuenenud nimekirja puhul on tegu esimese sammuga pikemas reas. Turbaga seotud teemaga tegeleme kindlasti põhjalikult ka edasi ning püüame leida parimad lahendused, kus tööstus saab edasiseks kindluse ning samas väheneb ka sektori keskkonnajälg,“ selgitas otsust kliimaministri teadusnõunik Aveliina Helm.
23 000 hektarit vähem
„Kuna tegu on nimekirjaga, mis reguleerib just seda, millistele aladele saab üldse luba taotleda, jäid määruse sisse ka kõik need alad, kus kas juba turvast kaevandatakse või mille kohta on esitatud taotlus kaevandamisloa saamiseks. Nende alade kaevandamiseks sobivuse hindamisega tegeleb juba keskkonnaamet, kes vaagib kõiki asjaolusid ja hindab, kas saab kaevandamisluba anda või ei saa. Nimekirjas olemine automaatselt kaevandamisluba ei tähenda,“ selgitas Helm.
Uue nimekirjaga vähendatakse turbakaevandamiseks potentsiaalselt lubatavaid alasid ligi 140 000 hektarist 23 000 hektarini.
Nimekirjade uuendamist põhjendati uute kliima- ja keskkonnaeesmärkide ning kohustusega kasvuhoonegaaside heidet vähendada, elurikkuse seisundit parandada, kahjustatud ja süsinikurikkaid ökosüsteeme taastada ja kaitsta. Turbakaevandamisest tuleb ligikaudu 10% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitest.
Olemasolevate kaevanduslubadega aladel on turbavarusid hinnanguliselt veel 213 aastaks.
Alasid küll tõmmatakse koomale, aga juba olemasolevate kaevanduslubadega aladel on turbavarusid hinnanguliselt veel 213 aastaks. Ning olemasolevate lubade alusel on ettevõtetel võimalik kaevandada aastakümneid.
Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) tõi esile, et ka uues nimekirjas hõlmaksid umbes 1300 hektari ulatuses n-ö sobivad alad esmatähtsaid rabaelupaiku ja need tuleb nimekirjast välja võtta.
Praegune valik, millised alad nimekirja jätta, lähtus juriidikast: jäid need alad, mille kohta kaevandajad olid juba taotlused esitanud. EKO tegi ettepaneku eemaldada nimekirjast alad, millel turba kaevandamiseks on hakatud luba taotlema, kuid mis looduslike soodena vastavad esmatähtsa Natura elupaigatüübi raba kriteeriumitele (näit Pussisoo e Niilusoo, Möksi II, Tapiku II, Elbu VI ja Elbu VII). Kuid seda soovi ministeerium ei arvestanud.
Samuti jäi nimekirja Elbu rabas asuv Elbu V turbaala, vastavalt suure Saksa turbatöösturi PATZER ERDEN GmbH taotlusele, mille edastas ministeeriumile grupi Eesti haru OÜ Hiiu Turvas. Riigikohus küll tühistas tänavu kevadel ettevõtte kaevandusloa Elbu V alal, mis kujutab endast ligi 350-hektarist looduskaitseväärtusega lageraba, aga firma esitas kohe uue loataotluse ja saigi seeläbi uude nimekirja.
Peale tööstust ühendava turbaliidu kriitikast pakatava kirja läkitasid omaette pöördumised veel mõned valdkonna ettevõtted eraldi. Kuid ka nende lisasoovidele ministeerium vastu ei tulnud, vastates, et kogu teemaga minnakse veel edasi uue kliimaseaduse raames ning kavas on veel mitu revisjoni ja uuringut.