Too istung oli alanud kell 10.

Eelnõule esitati tähtajaks 374 muudatusettepanekut, mille rahanduskomisjon sidus 30 muudatusettepanekuks, ja omalt poolt tegi komisjon eelnõusse kolm muudatust. Nende kohaselt sätestatakse puuetega inimestele ümber ehitatud või kohandatud sõidukitele varem plaanitud maksuvabastuste asemel sihitud toetusmeetmed.

Ettekande pidas rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond). „Mitmete muudatusettepanekute kandmist muudatusettepanekute loetellu ühe ettepanekuna tuleb käsitleda kui erandlikku lahendust, mida õigustavad kaalukad põhjused: riigikogu tööaja ratsionaalne ajakasutus ja teiste riigikogu liikmete õiguste tagamine,“ põhjendas ta.

Opositsioon peab seda oma õigustest ülesõitmiseks. „Kahetsusväärselt on muudatusettepanekute põhiseadusvastane kokkusidumine saanud siin juba tuimaks traditsiooniks ja see puudutab ka praegu arutatavat eelnõu. Aga see on tõesti ääretult kahetsusväärne," märkis Helir-Valdor Seeder (Isamaa).

Automaksu seaduse eelnõu võeti kolmandal lugemisel vastu. Poolt hääletas 54 saadikut, vastu 28 saadikut ja erapooletuid ei olnud. Kohal oli 84 saadikut.

Martin Helme: ahnus ja põikpäisus

Akkermann vastas saadikute küsimustele ja siinkohal kasutas opositsioon võimalust torkeid teha.

Helle-Moonika Helme (EKRE) ütles, et väga palju riigi raha kulub välisabile ja muulegi. „Me ostame sadade miljonite eest teistele riikidele relvi, laskemoona. Me toetame igasuguseid värvilisi, LGBT-organisatsioone. Aga jätaks automaksu ja maksutõusud ära ja võtaks raha riigieelarvest,“ märkis ta. „Annaks oma inimestele.“

Priit Sibul (Isamaa) omakorda kritiseeris: „Mäletatavasti räägiti alguses tõesti, et see eelnõu aitab vähendada autostumist linnades, et sellel on kliimale mõju ja veel nii-öelda nende romude ärakoristamine, aga tegelikkuses oli algusest peale selge, et sellel eelnõul on ainult üks eesmärk: alguses 120 miljonit, hiljem teie isu kasvas ja püüate üle 200 miljoni kokku korjata.“

Akkermann rääkis, et maksul on keskkonnamaksu tunnuseid, ning see tähendab, et CO2 heide on üks ja sõiduki raskus teine maksukomponent. „Et inimesed valiksid kergema sõiduki, mis kulutaks vähem teid ja kasutaks vähem materjale. Ja muidugi on sellel ka varamaksu komponent, mis tähendab seda, et mootorsõidukimaksu tuleb maksta olemasolu eest, mitte selle eest, kas ta sõidab maanteel või ei sõida. See on varamaksu komponent. Varamaksud on meil Euroopa Liidus kõige madalamad jätkuvalt.“

Kui Akermanni usutlemine lõppes, avanes võimalus kõnet pidada. Siingi oli eestvedajaks opositsioon. „Me elame nüüd juba pärast valimisi teise valitsuse ajal, mis ajab Eesti inimesi vihkavat ja Eesti inimeste elu pööraselt halvemaks tegevat poliitikat. Automaks on selle poliitika üks osa. See on ehk võib-olla üks ilmekamaid näiteid sellest, kuidas rumalus ja ahnus ja põikpäisus saavad kokku ja hakkavad ruineerima tervet ühiskonda,“ lausus näiteks Martin Helme (EKRE).

Vastu kella 15 jõuti opositsiooni muudatusettepanekuteni. Need hääletati koalitsioonisaadikute poolt maha. Teise lugemise läbis eelnõu kella 15.40 ajal.

Reinsalu: ma luban, et tuleb aeg, mil automaks tühistatakse

Kolmas lugemine algas 17.35. Sõna said fraktsioonide esindajad. Kolmanda lugemise ajal esitasid opositsioonierakondade esindajad mitmeid protseduurilisi küsimusi. Näiteks Keskerakonna fraktsiooni liige ja rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik soovis võtta üheksa sekundit vaheaega. EKRE fraktsiooni liige Rain Epler soovis teada, et kes lõpetab riigikogu istungil läbirääkimised, kas Lauri Hussar isikuna või Riigikogu esimees kui institutsiooni esindaja.

Urmas Reinsalu luges ette ühe naise kirja, mis väidetavalt saabus temani paar tundi enne riigikogu kõnepulti tulekut. Kirjas kurtis naine, et kasvavate kuludega ei jagu enam raha kõige vajaliku peale. Reinsalu sõnul vajavad Eesti inimesed kindlustunnet, mitte ebakindlust. Reinsalu ütles, et automaks üks osa ebakindlusest. „See seadus piirab inimeste vabadust ja see on vastuolus põhiseadusega,“ sõnas Reinsalu.

„Tuleb aeg, kui Eesti ühiskonna enamuse tahe siin saalis väljendub ja see automaks väljendub üheks kõrgete maksude kehtestamise episoodiks Eestis, millele ei ole saadud valimistel mitte mingisugust mandaati. Tuleb aeg ja see maks tühistatakse, seda ma luban Isamaa nimel,“ sõnas Reinsalu.

Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu võttis Riigikogu esmakordselt vastu 12. juunil. President jättis seaduse 25. juunil välja kuulutamata, leides, et selle sätted rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet. 15. juulil otsustas Riigikogu jätta seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtmata ning määras seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 19. juuli.

Puuetega inimestele makstakse toetust

Eelnõu järgi tõusevad mitmed puuetega inimestele suunatud toetused ja kasvab riigi osalus abivahendite soetamisel. Lisaks on plaanis puuetega inimestele maksta ühekordset toetust, et leevendada automaksu ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise jõustumise ajavahet. Kui seadus jõustub eelnõu kohaselt 1. jaanuaril, siis puuetega inimeste igakuised toetused ja abivahendeid puudutavad sätted jõustuvad ettepaneku kohaselt juunis 2025.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetust makstakse eelnõu järgi igal kuul keskmise, raske või sügava puudega inimesele puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks. Muudatusettepaneku kohaselt suurendatakse raske ja sügava puudega laste ja tööealiste toetusi ning ühtlustatakse raske ja sügava puudega tööealise toetus kindlale summale (toetus ei sõltu enam funktsiooni kõrvalekaldest). Sellega tagatakse puuetega inimestele oluline lisatoetus igakuises eelarves. Ühtlasi ümardatakse ülespoole keskmise puudega lapse ja tööealise puudetoetus ning vanaduspensioniealiste puudetoetused. Muudatus mõjutab kõiki raske ja sügava puudega lapsi ja tööealisi inimesi.

Seadusemuudatusega on plaanis suurendada raske ja sügava puudega laste toetusi vastavalt 180 eurole ja 270 eurole, mis toob puudega laste peredele igakuise lisatoetuse 18,91 eurot ja 28,36 eurot. Lisaks tõstetakse sügava puudega tööealiste toetust 100 euroni, mis tagab neile 46,3–56,53 lisaeurot kuus. Raske puudega tööealiste toetus ühtlustatakse 50 eurole, võimaldades neile lisatoetust 0,91–15,22 eurot kuus.

Samuti on plaanis 2025. aastal maksta ühekordset puudetoetust raske ja sügava puudega lastele ja tööealistele, et kompenseerida mootorsõidukimaksuga lisanduvaid kulusid enne puudetoetuste tõusu seaduse jõustumist.

Seadusemuudatus näeb ette ka puude raskusastme ja vähenenud töövõime nõude kaotamise abivahendite riigipoolse soodustuse alusena. Muudatuse tulemusel ei ole üheski vanuserühmas enam abivahendi riigipoolse soodustusega saamise aluseks tuvastatud puude raskusaste või töötukassa hinnatud vähenenud töövõime. Soodustuse saamise aluseks on edaspidi inimese tegelik abivahendi vajadus, mille selgitab välja spetsialist, kes abivahendi tõendi väljastab.

Alla 18-aastaste laste puhul tähendab muudatus seda, et kõikidele lastele, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, hüvitab riik abivahendi piirmääras 90%. Kõikidele tööealistele, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, hüvitab riik abivahendi vajaduspõhiselt 40–90% ulatuses vastavalt abivahendite loetelule.