Rahandusministrid läksid kisklema. Ligi Sõerdile: rahune maha. Asi pole sinu kõrgeaulises isikus

Jürgen Ligi rääkis „Reedeses intervjuus“ riigi rahanduse olukorrast ning kritiseeris muu hulgas oma tänast erakonnakaaslast Aivar Sõerdi, kes oli rahandusminister aastatel 2005 – 2007.

„Numbrid on nii, et kui rahandusminister (Ligi peab silmas Sõerdi –toim), tookord Rahvaliidust, sai maailma parimaks rahandusministriks tiitli poolest, siis oli selle eest, et pani raha kõrvale. Aga kui vaadata struktuurset seisu, siis oli viis protsenti SKP-st miinuses. See on sama miinus, mis praegu ähvardab meid järgmine aasta nominaalselt. Ühesõnaga buumi ajal elati jõhkralt üle jõu ja kõiki ei jõutud lisaeelarvetega ära kulutada ja selles mõttes plaksutati,“ rääkis Ligi Vikerraadio saates.

Aivar Sõerd vastas Ligi kriitikale oma Facebooki seinal. „Lükkan ümber mõned aspektid selles usutluses. 2007. aastal ei olnud riigieelarve struktuurse tasakaalu hindamise praktikat veel olemaski. Polnud struktuurse tasakaalu hindamise metoodikat ega struktuurse tasakaalu eelarvereegleid. Need tulid alles aastaid hiljem seoses euroala võlakriisiga aastatel 2011-2014. Tagantjärgi pole 2007. aasta riigieelarve struktuurse tasakaalu hindamine usaldusväärne, asjakohane ega kontrollitav,“ kirjutas Sõerd.

Sõerd märkis, et eelarve struktuurse tasakaalu hindamise instrument on küsitava väärtusega. „Olenevalt hindamise metoodikast, lähteandmetest ja hindamise ajast, saadakse erinevad tulemused. Ka tänapäeval võivad Eesti riigieelarve struktuurset tasakaalu samal ajal hinnates rahandusministeerium, Eesti Pank ja Euroopa Komisjon saada erinevad tulemused. Struktuurse tasakaalu hindamise küsitavuste tõttu on ka Euroopa Liidu uutest eelarvereeglitest struktuurse tasakaalu reegel kadunud. See oli kasutusel euroala võlakriisi aastatel ja mõnda aega ka hiljem, aga tänapäeval on uutes eelarvereeglites see asendatud nominaalse tasakaaluga,“ selgitas Sõerd.

Ta lisas, et ta lükkab ümber Ligi väited 2007. aasta riigieelarve osas. „Antud aasta riigieelarve koostati tuntava ülejäägiga ja sellega pandi kõrvale märkimisväärsed reservid tulevasteks keerulisemateks aastateks. Võib arutada selle üle, kas ülejääk oleks võinud tookord ehk veel suurem olla ja reserve veel rohkem kõrvale panna ning kas oleks tulnud ära jätta 2007. aasta teises pooles tehtud lisaeelarve,“ kirjutas Sõerd.

„Võtad lihtsalt isiklikult“

Jürgen Ligi vastas Sõerdi postituse kommentaarides, et Sõerd ei lükka oma jutuga midagi ümber.

„Midagi sa ei lükka ümber, Aivar, võtad lihtsalt isiklikult. Ma pole poole sõnagagi öelnud, et struktuurne arvestus sinu ajal olemas oli, vaid et toonane kogemus sundis seda looma. Ja ta on endiselt vajalik analüüsiinstrument, et vältida ülejõu elamist majanduskasvu ajal ning säilitada hädavajalikku kulutaset ja otsida ka majandusele lisastiimulit languse ajal. Takkajärgi on isegi lihtsam struktuurset tasakaalu hinnata,“ kommenteeris Ligi.

Järgnes vastu Sõerdilt. „Lükkan ümber ja ei võta asja isiklikult. Pööran tähelepanu veel ühele aspektile. Alates 17. aprillist 2007 sai Jürgen Ligist riigikogu rahanduskomisjoni esimees. Aivar Sõerd ei olnud siis enam rahandusminister ega ka riigikogu liige. Kui etteheide oli 2007. aasta ülelaekumiste laiakslöömise osas, siis miks te võtsite 2007. aasta teises pooles vastu kulusid suurendava lisaeelarve? Rahanduskomisjoni esimees pidi igal juhul sellise asja heaks kiitma ja kulusid suurendava lisaeelarve poolt hääletama.“

„Rahune maha, see ei lähe sul paremaks,“ vastas Ligi. „Esiteks pole asi sinu kõrgeaulises isikus, vaid Eesti eelarvepoliitikas. Minu omas ka mitte. Komisjoni juhil pole võimu eelarve üle. Seda teiseks. Aga mina olin tõesti see, kes valitsuse optimistlike avalduste ja ootustega 2007. aastal vaidles ja 2008. aastal krokodillide eestkõnelejana neile appi värvati.“