Kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo avas nädala pikkuse kogunemise piduliku rivistuse ja pärja asetamisega Vabadussõja võidusamba juurde 29. juulil kell 17. Lisaks NATO ja partnerriikide reservohvitseridele saabuvad Eestisse osalejad Lõuna-Aafrika Vabariigist, Tuneesiast ja Botswanast.

Kogunemist korraldava rahvusvahelise reservohvitseride organisatsiooni CIOR president kolonelleitnant Toomas Luman ütles, et jätkuv sõjategevus Ukrainas on näidanud, et ilma reservväelasteta täna sõda ei peeta. “Reservväelased võtavad vajadusel üle rühmade ja kompaniide juhtimise ning on valmis täitma tegevväelaste ülesandeid. Arusaam teiste riikide reservvägede võimekustest ja tööpõhimõtetest aitab meil vajadusel kiiresti ükstest toetada,“ sõnas ta. „Reservväelaste panus on valdav küber- ja infooperatsioonides, sõjaõiguses, sõjameditsiinis ja paljud teistes valdkondades, kus on võrdselt olulised nii erialased kui ka sõjalised teadmised.“

Kogunemise raames kohtub CIORi õiguskomitee Eesti riigiprokuratuuri ja teiste õiguskaitseasutuste esindajatega, kellega arutab sõjakuritegude uurimise küsimusi Ukrainas. Meditsiiniohvitseride seminar käsitleb meditsiiniabi andmist lahinguolukorras toetudes viimastele Ukraina kogemustele. Oma koostööõppused viivad läbi küberväelased ja tsiviil-sõjalise koostöö ohvitserid.

Eesti on olnud CIORi juhtriik alates 2022. aastast. CIORi peasekretär major Andre Lilleleht nentis, et Eesti eesistumine on langenud aega, mil Ukrainas on käimas täiemahuline sõda. „Oleme jaganud rahvusvahelise reservväelaste kogukonnaga Eesti kogemust reservväe arendamisel ning juhtinud tähelepanu Ukrainas toimuvale reservväe vaatekohast,“ ütles ta. Algaval kongressil annab Eesti juhtimise üle Põhjamaade ühendpresidentuurile, mis juhib CIORi järgmised kaks aastat.

1948. aastal loodud rahvusvahelisse reservohvitseride organisatsiooni kuuluvad täna 28 NATO liikmesriigi ja kuue assotsieerunud riigi esindajad. CIOR esindab reservväelasi NATO sõjalises komitees ja nõustab NATOt reservvägede küsimustes. Eesti ühines CIORiga 1999. aastal.

1997. aastal loodud Eesti reservohvitseride kogu ühendab pea 400 reservohvitseri ja allohvitseri ning peab oma eesmärgiks kaitsetahte kasvatamist ja riigikaitse toetamist.