Taristuministri Vladimir Sveti umbusaldamine riigikogus kukkus läbi

Riigikogu arutas tänasel erakorralisel istungil opositsiooni algatatud umbusaldusavaldust taristuministri Vladimir Sveti suhtes, kelle väljaütlemised on opositsioonisaadikute hinnangul sobimatud.

Sveti umbusaldamise poolt hääletas 21 saadikut. Ministrile umbusalduse avaldamiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.

Umbusaldusavalduses väljendasid 23 opositsioonisaadikut muret taristuminister Vladimir Sveti väljaütlemiste pärast. “Vladimir Svet on korduvalt ja pikema aja jooksul väljendanud seisukohti, mida võib kirjeldada kui Kremli jutupunkte või putinistliku inforuumi võimendamist Eestis. Tema sõnavõtud on vastuolus Eestis aktsepteeritud Euroopaliku väärtusruumiga ning meie riikluse alusideedega.“

Allakirjutanud riigikogu liikmed ütlesid, et nende arvates on Svet andnud ametisse asudes valevande. “Meil ei ole heas usus võimalik tõsiselt võtta tema poolt öeldud lauset: “jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele“.“

Svet tõdes Riigikogu ees, et tema öeldu oli ebaõnnestunud. „Minu ütlemised, mida on ka siin saalis tsiteeritud, on selgelt ebaõnnestunud. Ja ma ütlesin toona selgelt, et Krimmi annekteerimine Venemaa poolt toimus rahvusvahelise õiguse norme eirates. Ütlen teile siin ja olen seda korduvalt rääkinud viimastel aastatel, et Krimm on Ukraina osa ja juba üle 10 aasta on see Venemaa poolt ebaseaduslikult okupeeritud.“ Svet kinnitas, et andis Tallinna abilinnapeana oma panuse Ukraina toetamisse Venemaa täiemahulise agressiooni esimesest päevast alates, vastutades muuhulgas põgenikekeskuse loomise eest, aga tehes viljakat koostööd ka Ukraina diplomaatide ja omavalitsustega.

„Ma väga hästi saan aru, et valitsuse liikmena on mulle ootused äärmiselt kõrged. Ma olen valmis oma tööd tegema. Ja nagu ütles ka nädala eest peaminister, kõige kiiremas korras läbima ka julgeolekukontrolli. Oma seisukohti selle kohta, et Krimm on Venemaa poolt okupeeritud, et Vladimir Putin on kurjategija, et Venemaa teeb ebaseaduslikku agressiooni ja et me peame toetama Ukrainat, olen ma korduvalt rääkinud nii avalikult kui ka eravestlustes,“ rääkis ta. Svet lisas, et soovib kui poolukrainlane ja poolvalgevenelane oma eeskujuga näidata, et ka need poliitikud, kelle emakeel ei ole eesti keel, saavad oma ametis Eesti inimeste heaks tegutseda.

Svet arutles 2018. aastal väljaandele Vetšjorka antud videointervjuus rahvusvahelise õiguse teemal, eelkõige selle üle, kelle oma on Krimm. „See, milline Krimm peaks olema, on nagu ilu vaataja silmis. Venelaste seisukohast on Krimm Venemaa lahutamatu osa, ukrainlaste seisukohast on see Ukraina lahutamatu osa. Võin öelda kaks asja, millesse ma usun. Esiteks ma usun, et enamik Krimmi elanikkonnast – nii palju kui ma sellest aru saan – näeb end üha rohkem Venemaa osana. Ja teiseks see, kuidas Venemaa võttis Krimmi Ukrainalt sõna otseses mõttes ära, ei ole asi, mis peaks maailmas toimuma.“