Eesti päästjad sõidavad välisriiki metsatulekahjusid kustutama esimest korda. Päästeameti päästetööde osakonna ekspert Kaarel Langemets selgitas, et appi minnakse selleks, et saada kogemust, mida Eestist saada ei ole võimalik. „Sama oluline on asjaolu, et kui käime ise teistel abis, tullakse ka meile vajadusel appi. Hindamatu on ka tekkiv koostöövõrgustik.“

Mõlemas meeskonnas on 20 liiget ning kohapeal ollakse kaks nädalat. Esimene meeskond on 31. juulist 16. augustini Hispaania keskosas Castilla-LaManchas, teine meeskond on 15. augustist 31. augustini Hispaania loodeosas Galicias. Mõlemad piirkonnad on mägised ning Galicia on üks Hispaania metsarikkamaid piirkondi.

Teistsugused olud nõuavad ka teistsugust varustust. Päästjad saavad kergemad ühekihilised kustutusriided ja kergema kiivri, mis rohkem õhku läbi laseb. Samuti suitsu ja sädemete eest silmi kaitsevad prillid. Ka saapad peavad olema sobivad ning toetama hüppeliigest, sest sõidukiga ei pääse igale poole ligi ja jalgsi liikumist mägisel maastikul saab olema palju.

Suvised metsatulekahjud on Lõuna-Euroopas viimastel aastatel saanud suureks probleemiks. Tulekahjud võtavad hiiglaslikke mõõtmeid ning on laastavad.

Ühelgi riigil pole ainult endal nii palju võimekust, et selliste suurte katastroofidega üksi toime tulla. Seetõttu kutsutakse endale abivägesid ka teistest riikidest. Abi koordineerib Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanism.

Sel aastal kutsuvad endale lisaabi neli Lõuna-Euroopa riiki – Hispaania, Prantsusmaa, Kreeka ja Portugal. Eelmisel aastal käis metsatulekahjudega võitlemisel abis 10 riigi ja sel aastal 12 riigi päästjad.

Pikem eesmärk on paari aastaga treenida välja Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kuuluv päästemeeskond koos tehnika, varustuse ja oskustega, kes on valmis appikutsetele reageerima.

Vastuvõtja riigi kuludest 95 protsenti katab Euroopa Komisjon. Eesti transpordikuludest katab Euroopa Liit 75 protsenti.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena