Kirikud elulõpu tahteavaldusest: ennekõike tuleks ühtselt määratleda, mida mõista „elulõpu“ all

Kirikute esindajate hinnangul tuleb elulõpus olevate inimeste raviotsuseid kaaluda meditsiiniliselt, et vältida nii ebaproportsionaalset meditsiinitegevust kui ka eutanaasiat.

Sotsiaalministeerium saatis kuu alguses kooskõlastamisringile patsiendi elulõpu tahteavalduse seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse. Jaanuaris kirjutas Delfi, et elulõpu tahteavaldus on dokument, mille koostab täisealine otsustusvõimeline inimene, et anda tervishoiutöötajatele juhised raviotsuste tegemiseks olukorras, kui ta ise ei ole enam võimeline oma tahet väljendama. Sellega saab arstidel keelata teha ravi, mida nad muidu suure tõenäosusega inimese elu päästmiseks teeks.

Eesti kirikute nõukogu (EKN) rõhutas oma seisukohas väljatöötamiskavatsuse kohta, et peab esmalt oluliseks teadvustada, rõhutada ja arendada palliatsiooni (st vaevuste leevendamist) võimalusi. „Näeme selles inimväärset ellusuhtumist ja hoolimist ning alternatiivi võimalikele eutanaasia legaliseerimise taotlustele, millega me mingil juhul ei nõustu.“