Parempoolsed läheks peretoetuste, pensionite ja vanemahüvitise kallale

Eile kinnitas konjunktuuriinstituut Parempoolsete hoiatuste paikapidavust: Eesti on valitsuse poliitika tõttu kiiresti muutumas meie piirkonna kõige kallimaks riigiks.

Parempoolsete aseesimees ja ettevõtja Kristjan Vanaselja ütles, et tema tunnetus ettevõtjana on see, et Eesti firmadel ei ole enam ruumi täiendavaks palgasurveks, mida igasugune maksude tõstmine igal juhul tekitab. „Hindade tõstmiseks pole meil ammugi enam ruumi, sest me ei ole enam välisturgudel oma kõrgete sisendhindade tõttu konkurentsivõimelised.“

Eesti Konjunktuuriinstituut avaldas eile andmed, mis tõendavad, et Eesti on kiirteel viie Euroopa kalleima riigi sekka. Täna selgus, et Eesti majandus langes teises kvartalis 1,7 protsendi võrra. Langev majandus ja tõusvad maksud loovad kokku olukorra, kus Eesti niigi juba aastaid kestnud majanduslangus pikeneb veelgi. „Kõik Eesti inimesed jäävad selle tagajärjel vaesemaks – inflatsioon sööb raha väärtuse ära ja kogu ühiskonna ostujõud langeb,“ selgitas Vanaselja.

Maksude tõstmise asemel tuleb riigirahanduse korda tegemist alustada kärbetest ja külmutamistest:

Esiteks, peretoetused on viimaste valitsuste ajal hoogsalt tõusnud, nende kulu küündib sel aastal 409 miljoni euroni ning jääb samale tasemele ka järgneval neljal aastal. Neid toetusi makstakse kõigile, sealhulgas hästi toimetulevatele peredele. Mõistlikum oleks see piirata viisil, et kui vanemate sissetulek on kokku vähemalt kaks Eesti keskmist palka (kokku ca 3800 eurot), siis kõnealune pere neid toetusi ei vaja.

Teiseks, pensionite iga-aastane automaatne tõstmine võtab eelarvest umbes 290 miljonit eurot aastas. Kriisis tuleb pensionite ja töövõimetustoetuste indekseerimine lõpetada ning külmutada need praegusele tasemele, kuni meil on reaalselt raha, mille eest võtta vastu poliitiline otsus pensionite tõstmiseks.

Kolmandaks, vanemahüvitise kulu on sel aastal kokku 394 miljoni eurot. Kõrge vanemahüvitise ülempiir (4733 eurot) tuleks tuua – kasvõi ajutiselt – allapoole, näiteks Eesti keskmise palga juurde (ca 1900 eurole).

Eelarveaukude lihtsalt maksurahaga kinni toppimine ei ole jätkusuutlik, sest nii jooksevad kulud alati tuludel eest ära, me jäämegi jooksvaid kulusid laenudega või üha kerkivate maksudega katma, hoiatas Vanaselja. Olulise sammuna tuleb raha juurde teenida, ja selleks on kõigepealt vaja luua ettevõtlussõbralik majanduskeskkond. „Praegu peaks majandusminister koostama nimekirja regulatsioonidest, mis kasvu soosiva majanduskeskkonna taastamise huvides tühistatakse,“ tõi Vanaselja näite.