„Kohus otsustas tunnistada Saksa fašistlike vallutajate ning Soome okupatsioonivõimude ja -vägede kindlaks tehtud ja uuesti paljastatud kuriteod Suure Isamaasõja aastatel Karjala-Soome NSV (praegu Karjala vabariigi) territooriumil sõjakuritegudeks, inimsusevastasteks kuritegudeks ja nõukogude rahva genotsiidiks,“ kuulutas kohtunik Natalja Ivanova.
Karjala vabariigi prokuröri Dmitri Hartšenkovi taotlus rahuldati seega täielikult.
„Nõukogude Karjala langes Saksa fašistlike vallutajate ja nende käsilaste rünnaku alla sõja esimestel päevadel. Alates 1941. aasta sügisest kuni 1944. aasta juunini oli kaks kolmandikku regiooni majanduslikult kõige arenenumast territooriumist Soome – Natsi-Saksamaa liitlase – okupatsiooni all. Soomlaste okupatsiooni perioodil loodi vabariigis üle saja koondus- ja töölaagri tsiviilelanikkonna ja Nõukogude sõjavangide jaoks. Juba 1941. aasta lõpuks oli neis üle 20 000 inimese. 1942. aasta aprillis ulatus nende arv ligi 24 000-ni. Edasi kõikus koonduslaagrites kinni hoitud vangide üldarv 15 000-18 000 piires, mis moodustas umbes 20% kogu okupatsiooni alla sattunud elanikkonnast. Soome okupatsiooni ajal hukkus ainuüksi Petrozavodski koonduslaagrites üle 7000 vangi. Kokku tapeti ja piinati 8000 rahumeelset kodanikku ning Soome ja Saksa laagrites hukkus üle 18 000 Nõukogude sõjavangi,“ öeldi prokuröri taotluses.
