KUULA | Harris naudib küsitlustes pärituult ning Trumpi tabavad järjest libastumised. „Kamala mesinädalad“ ei saa aga kesta lõputult

Kaarel Kressa arutas Delfi jutusaates Diplomaatia peatoimetaja ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) teaduri Merili Arjakasega, kuidas on Kamala Harris suutnud demokraatide lootuse elustada ning mis võiks need uuesti lõpetada.

Viimane nädal on Harrise kampaaniale toonud sisuliselt ainult häid uudiseid. Temal püsib meedia tähelepanu ning entusiastliku publiku ees toimuvad kampaaniaüritused sulatavad popkultuuri ja poliitika võtteid nagu tegi omal ajal Barack Obama võidukas kampaania. Oma rolli mängivad selles ka Harrist toetavad popstaarid, Trumpi ja tema asepresidendikandidaadi JD Vance´i järjestikused libastumised ning tähelepanu osav hoidmine pigem persoonidel ja isiklikul karismal kui Joe Bideni asepresidendina saavutatud võitudel ja läbikukkumistel.

Kui Biden liikus kindlalt kaotusekursil, siis viimaste küsitluste järgi on Harrise ja Trumpi üleriigiline toetus sisuliselt võrdsustunud ning kõige olulisemate osariikide avalik arvamus näitab samuti, et võiduvõimalus on mõlemal. Valimised toimuvad aga alles novembris ning seni Harrisele soodne trend võib veel mitmesugustel põhjustel olematuks hajuda. Arjakas kommenteeris, et poliitikuna ei ole Harris tegelikult varem end näidanud tugeva kandidaadina ning tema vaated paljudes küsimustes jäävad ebamääraseks.

Sama võib aga öelda ka Trumpi kohta, kelle kampaania nõrkused on tal seni takistanud Harrise omadele keskenduda. Värskes intervjuus USA mustanahaliste ajakirjanike ühingule ei suutnud Trump vastata selgelt isegi küsimusele, kas peab Vance´i heaks kandidaadiks, vaid teatas hoopis, et asepresidendi isikul polegi valimistel mingit tähtsust ja iga muu variant oleks olnud sama hea.

Juttu tuleb muu hulgas ka sellest, kas Trump võib kaaluda Vance´i väljavahetamist ning millistele omadustele peaks vastama Harrisele sobiv asepresidendiks pürgija.