Laval on elektroonilise muusika legend Legowelt (Holland), kes on teinud lavastusele pea albumi täie muusikat. Tema kõrval astub üles The Horn Collective, koosseisus Allan Järve (trompet), Jason Hunter (trompet), Allan Kaljaste (altsaksofon), Keio Vutt (tenorsaksofon), Ingvar Leerimaa (basstromboon) ja Enri Remmelgas (tuuba). Tantsijatena astuvad üles Carlos Campo Vecino (Hispaania), Maria Solei Järvet, Anna Roberta (Eesti Rahvusballett), Aleksandra Kantola, Jevgeni Grib (Eesti Rahvusballett) ja Tähtvere Tantsukeskuse tantsijad.

Kes on Legowelt?

Legowelt on Hollandi helilooja, muusik ja visuaalkunstnik, kelle elektrooniline muusika loob erinevaid alažanre. Pole kedagi teist nagu Legowelt. Tema tohutu muusikaline väljund hõlmab paljusid erinevaid maailmu – mõned reaalsed, mõned väljamõeldud – ning teeb seda ainulaadsel ja kütkestaval moel, mis hoiab kuulajad vaimustuses. Legowelt ammutab inspiratsiooni näiteks fantaasiafilmidest ja ulmekultuurist. Tema väljundit määratlevad analoogsed tekstuurid ja klassikalised väärtused, aga ka pidevalt rändlev heliline keel, mis liigub teknost veidra house’i sügavusse ning on täis müstilisi metsatehnohelisid. Haruldase huumorimeelega produtsendi Legowelti toodang valmib tihedalt ja kiiresti, kuid säilitab alati kõrge kvaliteedi.

Loomulikult salvestab Danny Wolfers lugematute varjunimede all, kuid Legowelt on tema kõige kuulsam sellest ajast kui ta 2002. aastal oma looga „Disco Rout“ edetabelitesse jõudis.

Miks just „Aju“?

Augustis etenduv balletilavastus-kontsert küsib, et mis see ikkagi on, mis paneb meie mõtte tööle? Kes meid tegelikult liigutab ja suunab? Mida õige kujutab endast see närtsinud lillkapsa sarnane ollus, kes on meie kuningaks ja valitsejaks. Mida kujutab endast aju? See ürgvõimas, ürgtark, ürgtundlik ja autonoomne masinavärk.

Üks libreto autoritest Tõnu Õnnepalu kirjutab lahti, millest seekordne lavastus on: „Idee jõudis minuni Teet Kaselt ja tema nii-öelda kutsus mind kampa ja kaasa mõtlema. Olin kirjutanud libreto tema balletile „Louis XIV - kuningas Päike“, nii et mingi koostöökogemus juba oli, mis ei tähendanud, et mul oleks olnud mingitki aimu, kuidas võiks välja näha libreto ühele tantsuetendusele, mis räägib imelisest ja hirmsast inimajust, kui parafraseerida poeeti (Viivi Luike).

Eks ma siis kirjutasin ja pakkusin välja mõned ideed ja mõtted. Paar korda saime ka kogu lavastusmeeskonnaga kokku ja ragistasime ajusid, need olid viljakad kohtumised. Ajule me ju harilikult ei mõtle ega peagi mõtlema, aju mõtleb. Aga ega ta endast ei mõtle. Või mis seal mõelda ongi? Aju imelisus ilmneb meile tegelikult alles siis, kui temaga midagi juhtub. Kui me äkki ei oska enam asju, mida me enda teada ei olegi kunagi „osanud“, vaid mis lihtsalt kuuluvad elamise juurde, nagu näiteks kõndimine. Või kasvõi seesama arvuti nuppude toksimine, mida ma teen seda vastust kirjutades. Ma ei mõtle, mida ma teen, kui mõtlema hakkan, lähen isegi segi.

Ühesõnaga, mul on niisugune kogemus oma elust, et ühel hetkel ma ei osanud enam seda kõike päris nii nagu olin osanud. See oli ühe trauma tagajärg, mis avaldus tükk aega hiljem. Kui sa korraga ei oska enam päris hästi kõndida, siis alles saad aru, kui keeruline ja imeline asi on kõndimine. Või üldse kõik see, mida me teeme ilma sellele üldse mõtlemata.

Me arvame, et mõtlemine on keeruline, ja eks ta muidugi olegi, aga mitte vähem müstiline pole see kõik, mida oma käte ja jalgadega teha oskame ja mida me mõtlemise abil kuidagi teha ei saa. Käed ja jalad teevad justkui „ise“, aga tegelikult on seal taga aju, teatud mõttes teadvus, kuhu koondub tegelikult kogu meie olemine siin maa peal, alates kõige lihtsamatest eluavaldustest kuni kõige peenema loominguni. See kõik on üks tervik ja eks ma selle oma üleelamise (suure viletsuse ja täieliku paranemise) kaudu siis püüdsingi seda imelise inimaju lugu jutustada.

Jaan Aru on kirjutanud ajust muidugi hulga väga huvitavaid raamatuid, tema valgustab meile meie aju tööd teadlasena ja nagu tema raamatutest lugeda võib, ei ole ajuga sugugi lihtsad lood ja kõik pole sugugi veel selge. Kui me ükskord täpselt teaksime, kuidas aju töötab, siis ehk teaksime, mis on inimene, aga kas me üldse saame selle teadmiseni jõuda või kavaldab aju meid alati üle, seda ma ei tea. Aga põnev on selle üle mõelda. Ja muidugi on nüüd varsti põnev näha, kuidas seda kõike saab jutustada muusika ja tantsu ja tulevärgi kaudu ja veel keset loodust.“

Võimsam kui kunagi varem!

Visuaalse vaatemängu eest vastutavad tule- ja maastikukunstnik Tõnu Tamm, valguskunstnik Margus Vaigur, kujundaja-arhitekt Ülar Mark ning Soome videokunstnik ja animaator Juho Lähdesmäki. Kui Leigo on tuntud oma suurejooneliste vee- ja tulevaatemängude poolest, siis Tartu kultuuripealinna aastal on lavastus veelgi muljet avaldavam, kaasahaaravam ja võimsam.

Meeskond: Produtsent Tiiu Tamm, projektijuhid Ulla Juske, Helis Heiter, etenduse juhid Triinu Arak, Diana Tiits, Klaara Kollist. Disainer Kadri Vahar, tulemeeskonna koordinaator Indrek Leht, vabatahtlike koordinaator Marianne Sandra Teng, vabatahtlik logistikajuht Mart Uibo, piletimüügi koordinaator Piret Püü, tehniline juhtimine ja ehitus Alo Puustak, Eero Druus, Jaagup Tamm. Turundusmeeskond Henri Roosipõld, Katrin Ruus, Annika Vihmann, Karmen King, Taavi Raidma. Kaasa lööb palju tublisid vabatahtlikke.

Tartust saab ka Leigole bussiga ja tagasi

10. augustil sõidab Leigole ka buss Tartu-Leigo-Tartu. Piletis saab osta Piletilevist seni, kuni kohti jagub. Väljasõit 10.08.2024 kell 16.00 Vanemuise alumisest parklast (buss jõuab Leigole umbes kell 16.30). Tagasisõit 10.08.2024 kell 23.45 Leigo talu õuelt (buss jõuab Tartusse umbes kell 00.15).

Edasi-tagasipilet maksab 10 eurot. Rohkem infot ja bussipiletid leiab siit.

Piletid Leigo järvemuusikale leiab siit.

Jaga
Kommentaarid