Politsei tabas Tartus 33-aastase mehe, keda kahtlustatakse vähemalt seitsme jalgratta varastamises

Selle aasta rattavarguste hooajal on politsei kinni pidanud mitmeid vargustes kahtlustatavaid ning juulikuu viimasel päeval pidasid politseinikud Tartus taas kinni mehe, keda kahtlustatakse vähemalt seitsmes vargusepisoodis. Mees võeti prokuratuuri taotlusel ning kohtu loal vahi alla.

Tartu menetlustalituse grupijuht Lilian Palu rääkis, et rattavargused käivad hooti ning peamine ajaaken, mil oht oma rattast ilma jääda, on kevad-suvisel ajal. „Rattavarguste sagenedes on politsei teinud järjepidevat tööd selgitamaks välja, kes nende taga on. 31. juulil viis senine politseitöö ja uurimine sihile ning meil õnnestus kinni pidada 33-aastane mees, keda kahtlustatakse Tartu linnas sellel hooajal vähemalt seitsmes kuriteoepisoodis. Kahtlustuse kohaselt on mees sel kevad-suvisel hooajal varastanud nii elektrilisi tõukerattaid kui ka jalgrattaid,“ märkis ta.

Palu sõnul varastas sama mees ka kinnipidamise päeval Tartu kesklinnast jalgratta, mis õnnestus tänu vihjele samal päeval ka tagasi saada. „Kuritegudes kahtlustatav mees on varem nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras karistatud ning peaasjalikult liiklussüütegude kui ka pisivarguste ja narkootiliste ainete tarvitamise eest,“ selgitas grupijuht. Mees tunnistas oma süüd ning nentis, et rattavargused on talle vahend narkootikumide ostmiseks.

Lõuna ringkonnaprokuratuur taotles kinnipidamisele järgneval päeval, 1. augustil Tartu maakohtult 33-aastase mehe vahi alla võtmist. Tartu maakohus rahuldas eile Lõuna ringkonnaprokuratuuri taotluse ja võttis mehe kaheks kuuks vahi alla. „33-aastasel mehel on kolm kehtivat kriminaalkaristust joobes ning lubadeta juhtimises. Viimane karistus mõisteti mehele korduva lubadeta sõitmise eest tänavu märtsis. Kuivõrd uued kuriteod pani kahtlustatav toime korduvalt ning katseajal, leidis ka kohus, et vahistamine on igati põhjendatud, sest vabadusse jäädes võib kahtlusalune jätkata kuritegude toimepanemist,“ sõnas Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Alar Häidberg.

Tänaseks on politsei tuvastanud, et konkreetsete rattavarguste puhul ei ole tegemist olnud organiseeritud ja juhitud tegevustega. „Jalgrattad on liikunud erinevatele inimestele ja on müüdud maha odavalt“, täpsustas Palu. Ta lisas, et kuritegevuse ennetamiseks ei soovita politsei osta järelturult teadmata päritolu ja ostudokumentatsioonita jalgrattaid, sest kuniks on nõudlust taolistele varastatud ratastele, jätkub ka kuritegevus.

Niisamuti tuletas politseiuurija meelde, et iga rattaomanik saab oma vara kaitseks üksjagu ise ära teha. „Esiteks tuleb investeerida korralikku rattalukku ning mitte jätta rattaid öiseks ajaks avalikku linnaruumi. Linnas ratast parkides püüdke see panna kaamera alla ning kindlustage oma vara. Lisaks on abiks, kui omanik pildistab üles oma ratta ning teab ka selle raaminumbrit,“ toonitas politseinik.

Kriminaalmenetlused teiste rattavarguste ning nende toimepanijate tuvastamiseks jätkuvad.