Siseministeerium: sõjaväepileti puudumine ei välista ukrainlastele elamisloa andmist

Seoses julgeolekuolukorra muutumisega on Politsei- ja Piirvalveamet hakanud tänavu Eestis elamisluba soovivatelt inimestelt varasemast rohkem sõjaväepiletit küsima.

Ekslikult on levinud arusaam, et dokumendi puudumine tähendab automaatselt ka elamisloa andmata jätmist. See ei ole nii.

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik tõdes, et tänavu on PPA asunud elamisloa taotlejatelt muude dokumentide seas ka sõjaväepiletit märgatavalt tihedamini küsima, kuna eelmisel aastal täiendati regulatsiooni muu hulgas pügalaga, millega täpsustati andmete kogumist ajateenistuse läbimise osas. „See aga ei tähenda kaugeltki seda, et dokumendi puudumine oleks kuidagi määrav taotluse suhtes negatiivse otsuse tegemisel,“ sõnas Kaasik.

Ta lisas, et iga elamisloa taotlus vaadatakse eraldi ja väga põhjalikult läbi, hinnatakse kogutud andmeid ja ütlusi ning tehakse seepeale kaalutletud otsus. „Kui Politsei- ja Piirvalveameti menetleja leiab, et isik võib olla ohuks avalikule korrale ja julgeolekule, siis on võimalik elamisloa andmisest või pikendamisest keelduda. Kuid kindlasti ei ole mõne dokumendi, sealhulgas sõjaväepileti puudumine üksi aluseks negatiivse otsuse vormistamiseks. Sel juhul hinnatakse inimese antud ütlusi, mille põhjalt saab samuti otsuse langetada,“ selgitas Kaasik.

Nõue, et taotleja peab esitama andmed selle kohta, kas ta teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes, sealhulgas kaadrisõjaväelasena, luure- või julgeolekuteenistuses, või kas ta osaleb või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa pikendamise taotluse esitamist, on olnud välismaalaste seaduses kogu aeg.

Seadus ei anna ette, kellelt nimetatud dokumenti või tõestust nõuda. „Seega ei ole põhjendatud väita, et küsimus puudutab ainult ukrainlasi. Nõue olla valmis tõendama oma võimalikku seotust või seose puudumist välisriigi sõjaväe- või julgeolekuteenistusega laieneb kõigile kolmanda riigi kodanikele, kes soovivad Eestisse elama asuda välismaalaste seaduse alusel,“ rääkis Kaasik.

Eesti Ekspress kirjutas reedel, et Eesti hakkas siinsetelt ukrainlastelt nõudma sõjaväepiletit. Lisaks Eesti riigi küsitavatele sõjaväedokumentidele on Ukraina kodanike elu välisriikides muuski mõttes aina keerulisemaks kujunemas. Näiteks on Ukraina langetanud otsuse lõpetada sõjaväekohuslastele välisriikide saatkondades konsulaarteenuste osutamine.