Pressikonverentsil kõneles esimesena opositsiooniaktivist Pivovarov. „Paar päeva tagasi olime veel oma väikestes kongides,“ meenutas ta.

Ta avaldas tänu tehinguga tegelenud inimestele ja oma toetajatele. Samuti tänas ta Saksamaa kantsler Olaf Scholzi, kes tervitas vabastatud dissidente lennujaamas. „See tekitab palju emotsioone – oleme väga õnnelikud,“ ütles ta.

Pivovarov väljendas lootust, et ka teised poliitvangid Venemaal saaksid vabaks. Töö „vaba ja demokraatliku“ Venemaa nimel jätkub, sõnas ta. Povovarov märkis, et Vene vanglates on veel tuhandeid inimesi, keda on vaja toetada.

Kara-Murza ütles, et viimastel päevadel toimunu paneb teda tundma nagu ta oleks filmis, nimetades situatsiooni „sürreaalseks“.

Ta võrdles vabas ja demokraatlikus riigis elamist Venemaal elamisega. Tema sõnul on Venemaal tagasi tulnud „halvad traditsioonid“. Seda arvestades on värskendav näha teist lähenemist, näiteks Saksamaa, kes „teeb kõik endast oleneva poliitvangide vabastamiseks“, ütles ta.

„Diktaatorid teevad lihtsaid otsuseid“, kuid „diktatuuri ja demokraatia erinevus seisneb selles, et inimelu on demokraatia ülim väärtus,“ ütles Kara-Murza, lisades, et eilse vangide vahetusega päästeti 16 elu.

Ta rääkis, et usub endiselt vene rahvasse. Vangis oldud aja jooksul saadeti talle kirju, kus väljendati talle toetust ja ei kardetud öelda, et nad on Ukrainas toimuva sõja vastu. „Ärge uskuge valesid, mida Kremli propaganda levitab,“ lisas ta.

Dissident avaldas tänu Saksamaale ja USA valitsusele, kes on paljude aastate jooksul aidanud vabastada Venemaa poliitvange.

Jašin ütles, et on raske oma vabadusega leppida, kuna vahetuse käigus sai vabaks ka mõrvar, viidates Vene luure palgamõrvarile Vadim Krassikovile.

„Olen ka kurb, et üle tuhande inimese on endiselt vangis,“ ütles ta ja nimetas inimesi, kes tema sõnul oleksid pidanud nendega koos laua taga istuma, sealhulgas Aleksei Navalnõi advokaadid.

Jašin ütles korduvalt, et ta ei tahtnud olla osa vahetusest ega Venemaalt lahkuda. Ta lisas, et ta viidi riigist välja vastu tahtmist. Vanglakaristus oli võitlus tema õiguste eest, sealhulgas sõnavabaduse ja Venemaal elamise ning töötamise eest, selgitas ta.

Nii Jašin kui ka Kara-Murza ütlesid, et keeldusid kinnipidamise ajal ülestunnistustest ja armuandmist taotlevatest ütlustest.

„Ma ei palu vabastust ega tunnista oma süüd, ma ei lähe küsima teenet inimese käest, keda ma pean türanniks, mõrvariks, oma riigi vaenlaseks,“ ütles Jašin.