GALERII | 25 aastat Leigo Järvemuusikat

Lõuna-Eesti maaliliste järvede ja metsade keskel asub eriline koht – Lutikese küla. Juba 25 aastat on sealsel tehisjärvel toimunud Leigo Järvemuusika, mis on pakkunud kuulajatele unustamatuid elamusi.

Kuidas Leigol kõik alguse sai?

Kui Leigo peremees Tõnu Tamm 1981. aastal Leigole suvekodu otsima läks, ei suutnud ta sealt enam lahkuda. Sissekukkunud katusega rehielamu, nõgestesse kasvanud õu, väike tiik, angervaksamätastik ja võsastunud maastik toitsid nii sügavalt unistust maalapist, millest on praeguseks saanud 14 järve ja mitme hoonega kaunis kodu. Toona läks aega aega mitu aastat, et sünniks esimene (tehis)järv, mille keskel on siiani vanade pajudega saareke. Just sellel saarel sai 1998. aastal teoks Tõnu siberirännakutel idanema hakanud unistus kuulata kaunist muusikat vabas looduses.

Esimese kontserdi andis Leigol Tallinn Brass. Et aga peremehe unistus − suur sümfooniaorkester Leigol − ei mahtunud väikesele järvele hästi ära, tuli paisutada suurem juurde. 2001. aastal valmisidki nii järv ise kui ka niinimetatud tagurpidi vihmavarjudega lava ning esines Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Tol korral, ja nii mitu aastat, sai teoks ka teostamatuna näiv idee orelikontserdist vabas looduses, mis oli võimalik tänu toona soetatud uhiuuele digitaalorelile ja siis peaaegu et uskumatuna näivale quadro surround võimendusele.

Maailmatasemel orkestrid

Aastate jooksul on orkestreid käinud Leigol mitmeid, näiteks Kremerata Baltica, Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester, Põhjamaade Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester, kooridest näiteks Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, segakoor Latvija. Suured koosseisud mahtusid suure järve lavale küll kenasti ära, ent muusikuid, nende hingamist ja iseolemist oleks tahtnud ikkagi näha lähemalt − lava oli liiga kaugel. Nii kolisid kontserdid 2013. aastal väikesele pajudega saarele tagasi.

Mitte ainult klassika!

Omaette huvitav periood oli Leigol aastatel 2006−2015, kui looduse rüppe asusid tavapärase klassikalise muusika kõrval rohkem ka džäss-, folk-, indie- ja levimuusikud ning liitusid teatrietendused. Leigo publikut on rõõmustanud Chalice, Emilia Torrini, Eric Truffaz, Jäääär, Kimmo Pohjonen, Mari Boine, MuM, Nils Petter Molvaer, Siiri Sisask, Ultima Thule, vennad Urbid, Villu Veski ja väga paljud teised igalt poolt maailmast.

Leigo järvemuusika tähistab 25. sünnipäeva uhke balletilavastusega

Balletilavastus „Aju“, mis on loodud Leigo Järvemuusika 25. sünnipäevaks, etendub vaid ühel korral, 10. augustil. Lavastus on valminud koostöös Eesti ajuteadlase Jaan Aru, kirjaniku Tõnu Õnnepalu, heliloojate Timo Steineri, Sander Mölderi ja koreograafi Teet Kase koostöös. Leigo Järvemuusika 2024 kuulub Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi.

Laval on elektroonilise muusika legend Legowelt (Holland) ja The Horn Collective, koosseisus Allan Järve (trompet), Jason Hunter (trompet), Allan Kaljaste (altsaksofon), Keio Vutt (tenorsaksofon), Ingvar Leerimaa (basstromboon) ja Enri Remmelgas (tuuba). Tantsijatena astuvad üles Carlos Campo Vecino (Hispaania), Maria Solei Järvet, Anna Roberta (Eesti Rahvusballett), Aleksandra Kantola, Jevgeni Grib (Eesti Rahvusballett) ja Tähtvere Tantsukeskuse tantsijad.

10. augustil sõidab Leigole ka buss Tartu-Leigo-Tartu. Bussipiletid hinnaga 10 € on saadaval kuni kohti jagub. Soeta pilet Piletilevist.

Rohkem infot, ajakava ja piletid leiad siit. Vaata ka leigofestival.ee ja leigo.ee