„Eesti ei rõõmusta meie üle, kui meie pereliikmed on Venemaa kodanikud.“ Tallinnas elav Ukraina põgenik ei ole näinud naist ja tütart kaks aastat

Ukrainlane Mõhhailo ei ole juba kaks aastat näinud oma perekonda: naist ja väikest tütart. Eestisse saabus ta Venemaalt kohe pärast sõja algust, täpsemalt põgenes Venemaa jõustruktuuride eest, mis hakkasid täiemahulise sõja alates Ukraina kodanikele omamoodi jahti pidama. Ta tuli lootuses tuua pärast siia ka oma perekond. Aga selgus, et seda teha on äärmiselt keeruline. Praktiliselt võimatu.

„Naisega olime me enne abiellumist tuttavad umbes kümme aastat. Romantilised suhted algasid 2018. aasta detsembris ja 2019. aasta veebruaris abiellusime me Venemaal ja mul tuli Ukrainast sinna kolida. Ma tegin seda erilise vaimustuseta, naise pärast. Tal oli Venemaal hea töö, Ukrainas mingeid erilisi perspektiive ei olnud. Ja mul oli just Kiievis põhja läinud väike äri ja mul ei olnud midagi kaotada. Kes teadis, et sõda ja kõik, mis sellele järgneb, lahutab mind naisest ja tütrest, kes kasvab ilma minuta,“ alustab Mõhhailo oma jutustust.

Mõhhailol on Ukraina kodakondsus ja rahvusvahelise kaitse staatus. Seetõttu ei hakanud me avaldama tema täielikke andmeid ega fotot. Eestis viibib ta päris sõja algusest, 2022. aasta 11. märtsist, kui ta langetas pärast mõningaid ärevust tekitanud häirekelli otsuse Venemaalt põgeneda.