Päästjad on seitsme kuu jooksul välja sõitnud enam kui 15 000 korral
Võrreldes möödunud aastaga oli 2024. aasta esimeses pooles tulekahjusid vähem, suitsuandur päästis 50 inimelu. Samas varjutas aasta algust suur tulekahjus hukkunute arv. Demineerijad leidsid ja hävitasid seitsme kuuga 4894 lõhkekeha.
Seitsme kuu jooksul said päästjad veidi üle 15 000 väljakutse ja demineerijad üle 950 väljakutse. Eelmise aastaga võrreldes on koormus olnud sarnane, natuke vihmasem suvi on ära hoidnud massilised metsatulekahjud ja ka suuremaid torme ei ole sel aastal õnneks olnud.
„Kui meid tabab mõni torm või muu suur sündmus, siis on vaja selle lahendamiseks palju ressurssi ja korraga. Näiteks tormide ajal on tihti palju väikeseid sündmuseid, mis aga võivad suure osa päästjatest ning tehnikast päevadeks või nädalateks lukku panna. Valmisoleku tagamine on seetõttu oluline ja me peame olema valmis väga keerulisteks ja mahukateks päästetöödeks,“ selgitas päästeameti peadirektori asetäitja Martin Lambing.
Lambing lisas, et ekstreemsete ilmastikuolude tihenemine tähendab ka seda, et peame olema rohkem valmis ulatuslikeks kriisideks ning päästesündmusteks. „Samuti hoiame kogu aeg fookuses seda, et suudaksime elanikkonnakaitseliste kriiside puhul tagada nii üleriikliku ohuteavituse ja ka evakueerimise toe. Töötame koos riigiasutuste, erasektori ning vabaühendustega, et tagada iga inimese valmisolek äärmuslikeks sündmusteks,“ rõhutas päästeameti peadirektori asetäitja.
Selle aasta esimese seitsme kuuga oli kodudes 228 tulekahju, mis on vähem, kui 2023. aastal samal ajal (283). Tulekahjude tõttu tekkis varakahju 8,6 miljonit eurot, kuid samal ajal hoiti ära varakahjusid hinnanguliselt 68,5 miljonit eurot ulatuses.
Selle aasta esimese seitsme kuu jooksul hukkus tulekahjudes esialgsetel andmetel 24 inimest. Töökorras suitsuandur päästis tulekahjust 50 inimest. Tulekahjud, milles keegi hukkus või viga sai, said enamasti alguse suitsetamisest, aga ka lahtise tule (nt küünla) kasutamisest.
Tulekahjudes hukkunute seas oli kõrge joobes inimeste osakaal. 67% hukkunutest olid joobes või joobekahtlusega. Hukkunu keskmine joove oli 2,57 promilli, mis loetakse raskeks joobeks. Töökorras suitsuandur puudus 16 elamiseks kasutatavas hoones (84%). 12 hukkunul olid terviseprobleemid: üheksal oli liikumispuue, mis võis takistada evakueerimist, kahel vaimsed häired ja ühel nägemispuue.
Metsa- ja maastikutulekahjusid toimus eelneva kahe aastaga võrreldes märtsist juulini märkimisväärselt vähem. Kui eelmisel aastal toimus märtsist juulini 786 metsa- ja maastikutulekahju, siis tänavu enam kui poole vähem ehk 375. Kevadiste põlengute tippajal oli hoopis lumine ja vihmane ning ka juuni oli keskmisest vihmasem.
Esialgsetel andmetel uppus aasta esimesel poolel 21 inimest, mida on pisut vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Samas uppus ainuüksi juulis üheksa inimest. 18 uppunut olid meessoost ning 3 naised. Nagu ka tulekahjude juures, mängib ka siin alkohol endiselt suurt rolli veeõnnetuste põhjustajana - 20 täiskasvanust 9 olid joobes või joobekahtlusega.
