Ekspressi järgi on Tallinna haiglates keeleprobleeme varemgi esinenud, see on sundinud vähemalt ühe eestlannast meditsiiniõe ka töölt lahkuma. Tallinna abilinnapea Karl Sander Kase (Isamaa) kinnitas, et linnavalitsus ei luba probleemile vilistada.

„Kõik algab suhtumisest ning hea, et Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Konstantin Rebrov ütleb selgelt välja, et pingutatakse selle nimel, et töötajate esitatavaid keelenõudeid hoida ja tõsta,“ leidis Kase.

Ta kinnitas, et linnavalitsuses on alustatud linna töötajate keeleoskuse kaardistamist ning esmane ülevaade tekib septembriks. Selle põhjal luuakse tema sõnul konkreetne tegevuskava, milles on toodud vajalikud meetmed keelenõuete täitmise tagamiseks linnas.

„Kõik algab maast ja madalast - sügisel algab eestikeelsele õppele üleminek, mis eeldab riigi ja linna tasandil suurt jõupingutust,“ lisas Kase. „Kui suudame ülemineku edukalt ellu viia siis tähendab see ka seda, et tulevikus on selliseid probleeme vähem. Tallinn on siin ka pingutanud ning leidnud ülemineku jaoks lisavahendeid käesoleva aasta lisaeelarves ning sellega jätkatakse ka järgmisel aastal. Keeleõppesse panustavad ka erinevad linna ametid, et tagada töötajate keeleoskus.“

Kase tõi ühtlasi välja, et kevadel suleti kohalik ajaleht Stolitsa ning linnameedias on oluliselt vähendatud venekeelse info mahtu.

„Pean oluliseks ka seda, et me liiguksime üha enam suunas, mis seob erinevad teenused ja toetused projektidele keelenõuetega. Hetkel oleme selleks välja töötamas vastavaid lahendusi,“ lisas Kase, rõhutades, et eesti keele positsiooni hoidmine Eesti pealinnas on ülioluline.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena