„Eestis nagu ka teistes Baltimaade „arenenud demokraatiates“ jätkatakse repressioonide süstemaatilist kasutamist rutiinse vahendina teisitimõtlejatele surve avaldamiseks. Seal on selline alternatiivsete vaatepunktide kollete kõrvaldamise meetod sisuliselt automatismini viidud. Järjekordne fabritseeritud kriminaalasi Eesti ajakirjaniku S. Burceva vastu domonstreerib ilmekalt tagurlikku ja absoluutselt vastuvõetamatut poliitikat Tallinnas, kus ollakse valmis minema igasugustele kuritegudele, et õiendada arved oma oponentidega ja hirmutada kõiki kahtlejaid,“ teatas Zahharova.

„S. Burceva vastu esitatud väga tõsised süüdistused järgivad ainult üht eesmärki – karistada teda karmilt tema professionaalse tegevuse eest, selle eest, et ta ei ole tahtnud alandlikult kohalikku peavoolu sulanduda ja väljendas teist, võimudele kahjulikku seisukohta. Sõltumatu ajakirjanik ja ka lihtsalt terve mõistusega inimene olemine on Eestis seotud reaalsete riskidega elule,“ kuulutas Zahharova.

Zahharova sõnul on sellised mittenõustujatega areveteõiendamise meetodid keskaegse inkvisitsiooni vaimus Eestis ja teistes Balti riikides juurdunud vastavate rahvusvaheliste struktuuride reaktsiooni puudumise tõttu.

Antud juhul ei käi Zahharova väitel jutt mingitest abstraktsetest kategooriatest, vaid inimelust, mida Eesti võimud olevat valmis purustama oma sügavalt konjunktuursetes huvides.

„Olukord S. Burceva ja tema suhtes fabritseeritud süüasja ümber demonstreerib ilmekalt lääne demokraatia sügavat kriisi ja allakäiku, selle muutumist neoliberaalseks diktatuuriks,“ teatas Zahharova.

Harju maakohtus toimus teisipäeval eelistung Svetlana Burceva kriminaalasjas, keda riigiprokuratuur süüdistab rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumises ja riigireetmises.

Tallinlanna Svetlana Burceva on alates märtsi algusest viibinud vahi all seoses oma kaastööga Venemaa riiklikule meediale. Riigiprokuratuur esitas Burcevale üldmenetluses süüdistuse, talle heidetakse ette rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumist ja riigireetmist.