Kes vastutab Tartu uputuse tagajärgede eest? Kindlustused võivad kahju hüvitamisest keelduda

Teisipäeval tabas Tartut vihmavaling, mis uputas enda alla tänavad ning ujutas üle hoonete korrused. Lisaks varalisele kahjule mõjutas paduvihm kümneid inimesi, keda polnud TÜ kliinikumi üleujutuse tõttu võimalik opereerida.

Teisipäeval levisid sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses videod, kuidas tartlaste autod ujuvad tänavatel poolenisti vees. Vihmavesi ujutas üle keldreid ja hoove, mõnel juhul ei pääsenud linnaelanikud koduuksest sissegi.

ERGO ja If kindlustusfirmade esindajad kinnitasid siiski Delfile, et kindlustuse poole pöördunud klientide hulk ei ole pärast üleujutust märkimisväärselt tõusnud. ERGO on registreerinud 13 kahjuteadet, kuid kahjukäsitlusvaldkonna juhi Caterina Lepvaltsi sõnul laekub teateid ilmselt lähipäevade jooksul veel.

Ka If kindlustuses on olukord väidetavalt rahulik. „Eilse Tartu juhtumi järel If Kindlustusele teatatud kahjude arv tavapärasel tasemel, lisandusid mõned vihmaveest tingitud kaskokahjud ja kümmekond varakahju,“ ütles If Kindlustuse Balti sõidukikahjude osakonna juht Erik Mägi.

Kindlustusfirmade esindajate sõnul käsitletakse sõidukite puhul üleujutusest tekkinud kahjut juhtumipõhiselt. „Kui sõidetakse sihilikult sügavasse vette või alasse, kus on näha, et see on üleujutatud ning seal juba seisavad teised autod, siis võib kindlustusselts kahju hüvitamisest keelduda,“ selgitas IIZI sõidukikindlustuse tootearendusjuht Kristiina Ritson.

„Kui suurvesi tabab juhti aga ootamatult, näiteks on ta ummikus ja erakordse vihma tõttu tekib suur lomp, siis ei ole juht tahtlikult sellesse olukorda sattunud ja kaskokindlustus tuleb kahjude hüvitamisel appi,“ märkis Ritson, soovitades samas autojuhtidel sääraseid olukordi vältida ning jätta katsetamata, kas saab sügavast lombist läbi või mitte.

Balcia sõidukite kindlustuste tootejuht Timo Semjonov kinnitas samuti, et autojuht ei tohi teadlikult oma sõidukit ohtu panna. „Seda eriti siis, kui tänav on juba suletud, seal on hoiatavad märgid jne,“ lisas ta.

Semjonovi sõnul pääses Tartu võrreldes eelmisel nädalal Lätist ja Leedust üle käinud tormi tagajärgedega veel kergelt. Ta selgitas, et lisaks hoonete kahjudele pöördusid mitmed Läti kliendid kindlustuse poole uppunud sõidukite kahjude tõttu.

Arstid lükkasid edasi kümneid operatsioone

Vihmavesi ujutas üle Tartu Ülikooli kliinikumi korpused, muutes sterilisatsiooniruumi ajutiselt ligipääsmatuks ning peatades seeläbi operatsioonide sooritamise. Kliinikumi juhatuse liikme prof. Joel Starkopfi sõnul jäeti teisipäeval ära 20 operatsiooni. Kolmapäevaks oli plaanitud 31 lõikust, mis samuti uputuse põhjustatud kahju tõttu edasi lükkuvad.

Starkopf lisas, et teisipäeval jäi ära 75 ambulatoorset vastuvõttu. Kolmapäevast toimuvad vastuvõtud taas täies mahus ning patsientidega, kelle vastuvõtuajad muutusid, võetakse ühendust.

Juhatuse esimees Priit Perens rõhutas arstide töö kõrval ka tugiteenuste olulisust. Tema sõnul on kliinikumi toitlustusteenistuse köögi töö taastatud, samuti on töökorras apteek, kus ei tekkinud kahjustusi ravimitele ega tarvikutele. Perens lausus, et juhtunu analüüsitakse lähinädalatel põhjalikult läbi, et arvestada meditsiiniliste kriiside kõrval aina enam ka ootamatute loodusjõudude poolt tekitatud olukordadega.

Urmas Klaas: luuakse uus vihmaveelahendus

Tartu linnapea Urmas Klaas rääkis Delfile, et linna sademeveesüsteem on ehitatud vastu pidama teatud standarditele, kuid loodus ei pruugi neist standarditest alati kinni pidada. „Peame mõistma, et äärmuslikud ilmaolud ongi äärmuslikud ja nendega kaasnevad teatud probleemid ja vahel ka päris suured ebamugavused,“ ütles ta. „Linn on suur tehiskeskkond ja äärmuslikele vihmavalangutele vastu pidamises oleks vaja maa alla kaevata meeletult suuri torusid, mis omakorda ei lubaks nende peale istutada puid ega ehitada maju. Sellist linna me ka ei soovi.“

Linnas tekkisid mitmeid probleemkohad, kuid linnapea sõnul sai üldiselt linna tehnosüsteem koos rohealade võrguga äärmuslikes tingimustes hakkama. Tõsisemad probleemid tekkisid juba varem teada kohtades, milleks olid Klaasi sõnul Raatuse tänav ja Riia viadukt, kus tänava kumerus tekitab kõvakattega kaetud lohu, kuhu vesi koguneb ümbritsevalt valgalalt.

Riia tänava puhul olevat uus lahendus juba töös ja sügisel hakatakse ehitama uut sademeveetoru mööda Sadamaraudtee koridori. „Lisaks luuakse Sadamaraudteele ka looduspõhine vihmaveelahendus, mis toetab valingsadude ajal sadeveetorustiku toimimist,“ lisas linnapea.

Osadesse hoonetesse tungis vesi sisse Klaasi sõnul kuna majade ääres olevad kaldteed ja vallid juhtisid vett otse hoonesse. „See pole üksnes Tartu või mõne teise üksiku linna probleem. Arvan, et valmisolek valangvihmade vastu tuleks sisse kirjutada ehitusseadusesse,“ ütles ta.

Linnapea nentis, et sademete hulk oli kõigil üllatus, kuid Tartu linnavalitsusel puudus ilmahoiatus, millele reageerida ja inimesi teavitada. „Tugev vihm kestis umbes kaks tundi ja selle ajal teavitasime inimesi linna sotsiaalmeedia ning kodulehe kaudu. Loomulikult on saju ajal saabuv teavitus hiljaks jäänud, kuid meil ei olnud infot, mille kohaselt oleks taolist sadu osanud prognoosida,“ tõdes ta.