Enamiku erakonna juhtide sõnul ei peaks kõrgharidus olema täies ulatuses tasuta. „On palju inimesi, kes saavad ise maksta“

Erakondade juhid arutlesid eile Paides arvamusfestivalil kõrghariduse ja selle rahastamise üle. Enamik neist arvas, et kõrgharidus ei peaks olema tasuta täies ulatuses.

Arvamusfestivali arutelus osalesid peaminister Kristen Michal (RE), Margus Tsahkna (Eesti 200), Mihhail Kõlvart (KE), Lauri Läänemets (SDE) ja Urmas Reinsalu (Isamaa).

Michal leidis, et kõigil erialadel ei ole oluline tasuta kõrgharidust pakkuda. „Miks me peaksime maksma kõikide juristide eest tasuta haridust?“ tõstatas ta küsimuse. Kuigi on neid, kes näiteks õigusteadusesse õppima minnes peaksid edasi liikuma riigitööle, siis tõdes Michal, et on palju neid, kes lähevad avalikule turule.

Peaminister lisas, et kui kõik erialad ei oleks tasuta, saaks raha suunata rohkem teistele erialadele, näiteks arstide välja õpetamisele ning tekiksid ka paremad tingimused ja rohkem õppekohti. Näiteks haldusjuhid võiks tema sõnul ise oma hariduse ja koolituste eest maksta.

Tsahkna usub samuti, et sada protsenti tasuta kõrgharidus ei ole kõigile vajalik. „Tean palju inimesi, kes on valmis maksma ja kes saavad maksta oma hariduse eest ilma selleta, et haridusele juurdepääs oleks kuidagi pärsitud,“ sõnas ta.

Eesti 200 juht leiab, et tasuta kõrgharidusega jätkamisel vajab see reformi. „Meil on õpetajate pealekasvu mure väga tõsine. Meie tänased lapsed on suurepärase haridusega, aga vaatame, mis juhtub kümne aasta pärast,“ ütles Tsahkna.

Kõlvart jätkas õpetajate probleemiga. „Meil on kaks aktuaalset probleemi – õpetajad, nende olemasolu ja nende vanus ning iga neljas õpetaja on 60+ aastat vana. Aga mida nad saavad õpetada?“ tõstatas ta küsimuse.

Keskerakonna juhi sõnul areneb tehnoloogia ja teadmised väga kiiresti ning hädasti on vaja nooremaid õpetajaid. „Peavad olema hariduses prioriteedid ehk üheks prioriteediks peaks olema õpetajate taastootmine. Ilma selleta väikeses ühiskonnas ei ole võimalik midagi saavutada,“ ütles ta.

Kõlvarti sõnul peaks olema aga kõrgharidus tasuta. Selle väljaütlemine sai arvamusfestivalil ka positiivse rahva tagasiside ja poolehoiu. „Aga see peab olema diferentseeritud, riigil peavad olema valitud prioriteedid, mis peavad olema seoses majandusprioriteetidega,“ lisas ta. „Kõrgharidus tasuta, aga peab olema riigi tellimus ja peab olema reguleeritud tulevik, et kuidas panustavad need noored spetsialistid meie majanduses.“

Ka Läänemets sõnas, et kõrgharidus peab olema tasuta, millega teenis ta samuti kiirelt rahva poolehoiu. „Me oleme suhteliselt pisike riik maailmas ja meie ülesanne on tagada, et eesti keel ja kultuur säiliks, siis me peame sinna panustama,“ selgitas ta.

„Proovige maksta oma lapse huvihariduse eest nii, et omavalitsus ja riik sinna ei sekku, see on oluliselt kallim, see tähendab oluliselt väiksemat võimalust lapsel areneda,“ rääkis sotside juht. Ta rääkis, et välismaal on palju toetusi õppimiseks ning näiteks Taani on valmis Eesti helgete peade eest maksma küll. Sellisel kujul on Läänemetsa sõnul Eesti sõnum Eesti talentidele järgmine: „Hakka maksma ehk vaata maailmas rohkem ringi.“ Mille kohaselt kui Eestis muutuks kõrgharidus tasuliseks, hakkaks rohkem inimesi kodumaalt välja voolama õpinguteks.

„Ilma tarkade inimesteta ei ole ühtegi uut tarka ettevõtet ega innovatsiooni. Kui me arvame, et valitsus ja ministeerium on kõige targem, kes ütleb, mida tuleb kõrghariduses tellida, siis see on hukatuslik tee,“ rääkis sotside juht. „Ülikoolid ei ole niisama autonoomsed, niisama seaduses oma jõuga, sest poliitikud ei suuda tulevikku ette näha, aga meil võib olla teadlasi ja teadmisi, et mis vajab arendamist ja mis on mõttetu,“ lisas ta.

Samuti tõstatas Läänemets täiskasvanuna õppimise olulisuse ning et see vajab arendamist ja mugavamaks loomist. Ta sõnas, et see peab muutuma lihtsamaks ning üheks võimaluseks oleks näiteks õppepuhkuse päevade lisamine ehk praeguse 20 päeva asemel 40 päeva.

Reinsalu sõnul on meie ühiskonna peamine trump haridus. „See on tohutu kapital. Küsimus on, kuidas me seda maha ei mängi,“ ütles ta.

„Võtmesõna siin on õpetajate püsivus, et me seda ära ei lagunda,“ lisas Isamaa juht. Ta laiendas seda õpetajate palga probleemini, mille osas tema sõnul valitsus peaks ennast kokku võtma ja sellega rohkem tegelema.

Reinsalu on samuti tausta kõrghariduse poolt, kuid ei mõista, miks pakutakse ikka veel ingliskeelset haridust ning veelgi enam Venemaalt tulnud vene kodanikele tasuta kõrgharidust. „Mulle tundub see ka ebaratsionaalne,“ kommenteeris ta.

Küll aga nõustus Reinsalu Läänemetsaga, et täiskasvanuna õppimine peab rohkem välja arenema ja muutuma lihtsamaks. „See peab olema meie ühiskonna üks baasväärtus,“ ütles ta.