See võib tähendada Vene õigeusukiriku tegevuse täielikku peatamist.

„Moskvalt tuleb ära võtta viimne kui võimalus piirata ukrainlaste vabadust ja otsused selle jaoks peavad olema 100% tõhusad,“ ütles president.

Mullu andis parlament esialgse heakskiidu seaduseelnõule, mis võimaldab usuliste organisatsioonide keelustamist, kui nende keskus asub Ukraina-vastast agressiooni teostavad riigis. Juulis kukkus seaduse vastuvõtmine siiski läbi ning seadusandlus seisab.

Enamik ukrainlastest on õigeusu kristlased, mis on Ukrainas lahknenud. Üks osa õigeusklikkuid järgib traditsiooniliselt Moskva patriarhaadile alluvat Vene õigeusukirikut ja teine osa järgib iseseisvat Ukraina õigeusukirikut, mida tunnustab ka Konstantinoopol.

Ukraina kiriku liikmete arv on pärast Venemaa sissetungi kasvanud, kuid ka Vene õigeusukirik säilitab oma mõju. Ukraina liidrid süüdistavad Moskva patriarhaati invasiooni õhutamises ja avaliku arvamusega manipuleerimises. Kohaliku Vene õigeusukiriku haru sõnul on nad sidemed Moskva patriarhaadiga katkestanud, ent Ukraina valitsuse sõnul ei vasta see tõele.

Osa Ukraina seadusandjaid kardavad, et keelustamine võib tekitada vastuolu USA konservatiivsete vabariiklastega, kes võivad selles näha usuvabaduse piiramist.

28. juulil autasustas Vene õigeusu kiriku patriarh Kirill Venemaa president Vladimir Putinit Aleksander Nevski ordeniga. Ordeniga tähistatakse ilmalikke, nunni, munkasid, diplomaate ja riigitegelasi, kes on andnud väljapaistva panuse isamaa kaitsesse ja õitsingusse.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid