Kiiev: sissetung Kurski oblastisse poleks niivõrd vajalik, kui lääs lubaks oma relvadega rünnata sihtmärke Venemaal

Ukraina sissetung Kurski oblastisse oleks „vähem vajalik“, kui Kiievil lubataks „täielikult ära kasutada kaugmaavõimeid“ Venemaa vastu, ütles välisministeeriumi pressiesindaja.

USA andis juunis Ukrainale loa rünnata Venemaal asuvaid sõjalisi sihtmärke, mis asuvad piirile lähedal. Säilitati keeld rünnata objekte sügaval Venemaal kaugmaarelvadega nagu ATACMS, vahendab Kyiv Independent.

Pentagon kommenteeris Ukraina sissetungi Kurski oblastisse, mis asub kohe üle piiri Ukraina Sumõ oblastist, öeldes, et operatsioon on „USA poliitika raames, kus nad saavad kasutada meie relvi, süsteeme ja meie võimeid“.

Ühendkuningriigi poliitika kohaselt lubatakse rünnakuid ainult Ukraina suveräänselt territooriumilt ja riik on oma seisukoha viimaste arengute käigus säilitanud.

„Kui Ukraina saaks lüüa vaenlase vägesid oma territooriumil, kust nad Ukrainat ähvardavad, siis oleks Ukrainal palju parem positsioon end kaitsta,“ ütles Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhi Tõhhõi ajakirjanikele.

„Eelkõige oleks vähem vajalik kasutada Ukraina kaitsejõude väljaspool Ukraina piire, sealhulgas Kurski oblastis,“ lisas ta.

Pressiesindaja sõnul peavad Ukraina ametnikud läbirääkimisi lääne partneritega, et lubada Ukrainal lüüa Venemaa sõjalisi sihtmärke piiriäärsest alast kaugemal.

„Kõik hirmud tuleb jätta seljataha ja meil tuleb lubada täielikult ära kasutada oma pikamaa võimeid Venemaa sõjalise potentsiaali vähendamiseks,“ ütles Tõhhõi.

Relvade kasutamise piiranguid on varasemalt kommenteerinud ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg. „Rahvusvahelise õiguse kohaselt on Ukrainal õigus enesekaitsele,“ ütles allianssi juht 10. juulil toimunud pressikonverentsil.