Venemaa veterinaar- ja fütosanitaarjärelevalve amet Rosselkhoznadzor avaldas, et Leningradist saadeti Põhja-Korea Razoni linnale 447 kitse. See on esimene sats põllumajandusloomi, kelle Venemaa on lubanud Põhja-Koreale kinkida.

Loomad toimetati Põhja-Koreasse, et aidata leevendada seal süvenevat näljahäda. Politico järgi on plaanis kingitud kitsedelt saadud piimast valmistatud tooteid pakkuda kohalikele lastele, et leevendada toidupuudust.

Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch (HRW) andmeil kannatab 25,9 miljoni elanikuga Põhja-Koreas umbes 10,7 miljonit inimest alatoitumise all. Sellest tulenevalt sünnib 18% lapsi kasvu- ja arenguhälbega.

Analüütikute sõnul on näljahäda põhjus valitsuse koroonapandeemia ajal vastu võetud meetmed. Selle aasta jaanuaris tunnistas Põhja-Korea diktaator Kim Jong-un, et valitsus on inimestele elamiseks vajalike toodete tagamises ebaõnnestunud. Viini majandus- ja äriülikooli teadurite hinnangul elas Põhja-Koreas 2020. aasta seisuga 60% ehk ligi 15 miljonit elanikku vaesuses ning neil ei olnud võimalik katta põhivajadusi nagu toit, peavari, haridus ja tervishoid.

Põhja-Korea majandust on oluliselt halvendanud rahvusvahelised sanktsioonid, mis kehtestati neile tuumarelvade omamise ja rakettprogrammide pärast. Lisaks kahjustas riigi majandust COVID-19. Sõjaväe kulutused moodustavad 16% sisemajanduse koguproduktist (SKP), viimastel aastatel koguni 26%.

Venemaa ja Põhja-Korea on sõbralikes suhetes olnud Ukraina sõja algusest peale ning Põhja-Koread kahtlustakse venelastele relvastuse saatmises. Eelmise aasta oktoobris ütles USA esindaja ÜRO juures, et Kimi režiim on Venemaale saatnud üle tuhande konteineri laskemoona ja relvi. Mõlemad riigid on seda eitanud.

Juunis allkirjastasid Venemaa ja Põhja-Korea juhid kahepoolse kokkuleppe, mis kohustab mõlemat riiki sõja korral viivitamatult teist abistama. Sarnase lepingu sõlmisid 1961. aastal ka Nõukogude Liit ja Põhja-Korea, kuid see tühistati pärast NSVL-i kokkuvarisemist.