Taani ja Eesti tippmuusikute koostöö saab Eestis avalöögi

Eesti Filharmoonia Kammerkoor alustab augustis koostööd Euroopa juhtiva barokkorkestri Concerto Copenhageniga, kellega koos antakse Tõnu Kaljuste juhatusel Arvo Pärdi ja Georg Friedrich Händeli loominguga kaks kontserti – 25. augustil Tartu Pauluse kirikus Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammis ja 2. septembril Tallinna Jaani kirikus Nargenfestivali korraldatud Pärdi Päevade avakontserdil. Lisaks on plaanis salvestus plaadifirmale Berlin Classics ning järgmisel aastal kahe kollektiivi turnee Euroopas.

Klassikaraadio toimetaja Lisete Velt uurib koostööplaanide kohta lähemalt Concerto Copenhageni direktorilt Nikolaj de Fine Licht’ilt.

Taani lipu ehk Euroopa vanima riigilipu sünnikohaks peetakse Eestit. Legendi järgi kukkus 1219. aastal taevast alla puna-valge lipp ja just see tõi kuningas Valdemar II-le lahinguõnne. Kui hästi teavad taanlased oma lipu lugu, mis jõuab otsapidi Tallinnasse?

Tean väga hästi, et Taani riigi lipu lugu saab legendi järgi alguse Tallinnast, sest 2019. aastal külastas Concerto Copenhagen Tallinnat ja see oli seotud Taani riigilipu 800. aastapäevaga. Ka see ei ole mulle üllatus, et Tallinna vanalinnas asub Taani Kuninga aed, kuigi tookord ma ei jõudnud sellega tutvuda. Kui nüüd augustis taas Eestisse tulen, kavatsen seda kindlasti külastada.

Idee musitseerida koos Eesti Filharmoonia Kammerkooriga ulatub juba aastate taha. Meenutasime koori kommunikatsioonijuhi Anneli Ivastega hiljuti, et hakkasime koostööst mõtlema ümbes kaheksa aastat tagasi.

Minu meelest on Eesti ja Taani vahel olnud alati tugev side, võibolla ongi see seotud meie ühise ajalooga, mis puudutab Taani lipu lugu. Eesti Filharmoonia Kammerkoor on üks parimaid koore Euroopas, oleme ka varem koos esinenud ja tunneme, et meie kooslus sobib väga hästi. See on tajutav, kellega sa kuulud kokku ja kellega mitte, meie orkestril ja teie kooril on väga hea muusikaline side.

Tõnu Kaljuste juhatusel tuleb Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Concerto Copenhageni ühistel kontsertidel ettekandele Arvo Pärdi ja Georg Friedrich Händeli looming. Olete maininud, et avastate uusi tahke Pärdi loomingus, palun selgitage seda pisut lähemalt.

Mõlemad kollektiivid lähenevad Pärdi muusikale erinevatest rakurssidest. Meie orkester mängib peamiselt barokkmuusikat ja Viini klassikute loomingut, Arvo Pärdi teoseid ei ole me varem esitanud. Eesti Filharmoonia Kammerkoor on aga aastate jooksul väga palju Pärti laulnud. Samas on koor huvitatud koos meie orkestriga musitseerimisest, sest sel on täiesti teistsugune kõla, ajaloolised pillid, kollektiiv on väike. Meie koostöö on justkui eksperiment. Kokku tulevad väga hea koor, suure kogemusega orkester, imeline dirigent, potentsiaali on, et sünnib midagi kaunist, aga kuidas kõik kujuneb, seda veel ei tea, sest avastame uusi horisonte. See ongi tegelikult viis, kuidas Concerto Copenhagen töötab – siseneme alale, mida veel ei tunne. Võtame riske, et teha seda, mida varem pole ette võtnud avastamaks midagi uut – just see annabki värskuse. Sealjuures ei tohi kaotada valvsust, peab püsima kõrgtasemel ja samal ajal olema avatud uuele.

Lisaks kahele kontserdile on kavas ka salvestamine plaadifirmale Berlin Classics.

Kahe kontserdi vahel salvestame Niguliste kirikus albumi Arvo Pärdi muusikaga. See on samuti üks väga kaugeleulatuv idee ja soov, ilma koroonapandeemiat oleks see album juba ilmselt olemas. Helirežissöör on tuttav mõlemale kollektiivile juba varasemast Preben Iwan, album peaks ilmuma järgmisel aastal.