Venemaa sai pärast 2022. aastal alanud sissetungi Ukrainasse lääne poolt enim sanktsioneeritud riigiks.

„See on lugu veel aastakümneteks. Olgu Ukraina rahumeelse lahenduse arengud ja tulemused millised tahes, tegelikult on see vaid ettekääne,“ ütles välisministeeriumi majanduskoostöö osakonna juhataja Dmitri Biritševski, vahendab Reuters.

„Sanktsioonid kehtestati esmakordselt palju varem. Nende lõppeesmärk on ebaaus konkurents,“ ütles ta Moskvas peetud arutelufoorumil.

Paneel oli osa laiemast debatist Venemaa poliitika ja äri teemal. Arutleti, kas Moskva peaks tegutsema sanktsioonide leevendamise nimel või aktsepteerima neid kui pikaajalist reaalsust.

Biritševski ütles, et sanktsioonidel on teatud eeliseid, mis sunnivad Venemaad oma majandust ümber korraldama ja tootma rohkem lisandväärtusega kaupu, mida varem imporditi lääneriikidest. Ta hoiatas, et lääs võib sihtida sektoreid, millele veel sanktsioone pole kohaldatud.

Venemaa president Vladimir Putin on öelnud, et üks tema rahutingimustest on kõikide Venemaale kehtestatud sanktsioonide tühistamine. Paljud Venemaa ärimehed on sanktsioonide tõttu rahulolematud, kuid kardavad oma vara kaotada, kui nad avaldaksid sõja ajal vastumeelt Putinile või kõrgetele sõjaväeametnikele.

Eelmisel nädalal tegi miljardär Oleg Deripaska haruldase sõjavastase avalduse, millele järgnes Putini toetajate kriitika.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena