Atalay on advokaat ja õiguste aktivist, keda süüdistatakse valitsuse kukutamise katses seoses 2013. aastal üleriigiliste protestide korraldamisega. 2022. aastal mõisteti talle 18 aastat vangistust.

Vanglas viibides valiti ta 2023. aastal Türgi vasakpoolse Töölispartei parlamendiliikmeks, kuid seejärel võeti temalt mandaat. Reedel soovis opositsioon selle otsuse tühistada.

Kaklus sai alguse pärast seda, kui Töölispartei saadik Ahmet Şık pöördus kolleegide poole palvega Atalay vanglast vabastada. Oma kõnes nimetas ta president Recep Tayyip Erdoğani valitseva Õigluse ja Arengu partei (AKP) seadusandjaid „selle riigi suurimateks terroristideks“.

Järgmisel hetkel sööstis AKP liige Alpay Özalan Şıki poole ja lükkas ta pikali. Teised AKP seadusandjad ühinesid temaga.

Rünnak muutus kiiresti 30 minutit kestnud kakluseks, mis lõppes istungi peatamisega. Istung jätkus kolm tundi hiljem ja parlamendiliikmed hääletasid jätkuvalt Atalay mandaadi peatamise poolt.

Parlament noomis Şıki AKP-vastaste avalduste eest ja Özalani kallaletungi eest, mis käivitas kakluse.

Peamise opositsioonipartei CHP juht Özgür Özel ütles, et tal on häbi vägivalla tunnistajaks olla. „Seadusandjad lõid teisi seadusandjaid, isegi naisi. See on vastuvõetamatu,“ ütles ta Reutersile.