Keelenõude ajapikenduseta oleks praegu puudu 600 õpetajat. Kallas: rohkem pikendusi ei tule, see on viimane võimalus

Kui õpetajatele poleks antud keeletaseme nõude täitmiseks lisaaega, oleks praegu puudu ligi 600 õpetajat, kes nüüd saavad jätkata järgmise kooliaasta alguseni õpetamist vene keeles. Haridusminister Kristina Kallase sõnul oleks neid palju keerulisem asendada kui eesti keeles õpetavaid õpetajaid.

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk rääkis esmaspäeval ERR-ile, et kui ajapikendust poleks tehtud, siis oleks pidanud koolid kokku lahti laskma ligi 600 õpetajat. „Ühelt poolt mulle järelevalveametnikuna ei meeldinud, et lükati edasi, aga teiselt poolt – vaadates ajalist perspektiivi, siis 35 aasta jooksul ei ole me suutnud seda saavutada. Nüüd on asjaga tõeliselt tegelema hakatud ja see üks aasta siia-sinna, see tegelikult ei tähenda midagi, kui me selle eesmärgi saavutame,“ ütles Tomusk ERR-ile.

Haridusminister Kristina Kallas tõdes Delfile, et need 600 õpetajat, kes vene keeles õpetavad, aga kellel ei ole B2-keeletaset, oleks ajapikenduseta tõesti pidanud 1. augustil lahti laskma. „Nad poleks saanud koolis jätkata,“ sõnas ta. Kõige rohkem oleks sellest kannatanud Tallinn ning Ida-Virumaal peamiselt Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe. Enam kui pooled neist 600 õpetajast, kelle eesti keele tase ei ole B2, töötavat Tallinnas.

„Väga suur osa neist õpetajatest tegelikult käisid eesti keele kursustel ja käisid ka eksamit tegemas, aga neil jäid mingid punktid puudu, et see tase kätte saada,“ rääkis haridusminister. Eesti keele B2-taseme eksam eeldab vähemalt 60 punkti saamist. „Neil on aasta aega, et see tase lõpuni kätte saada, et nad järgmine aasta saaksid koolis tööd jätkata,“ sõnas Kallas.