FOTOD | Reinsalu Isamaa volikogu istungil: valitsus jätkab Kallase suunda ja taastoodab ebakindlust

Isamaa erakond pidas laupäeval volikogu ja suvepäeva. Opositsioonierakonna esimees Urmas Reinsalu andis hinnangu Eesti poliitika seisule ja kritiseeris valitsuse agendat.

Volikogu istungil tegi Reinsalu kokkuvõtted Euroopa parlamendi valimistest ning rääkis, millised probleemid on praegu Eesti ühiskonna ees. Samuti kritiseeris ta valitsuse poliitilisest agendat, maksude tõstmist ja uute maksude loomist. „See on jätkamas Kallase valitsuse suunda ja taastoodab ebakindlust ühiskonnas,“ ütles ta Delfile.

Isamaa erakonna juhi sõnul said inimesed petta aasta tagasi parlamendi valimistel, kui hakati ellu viima poliitilist agendat, millele ei olevat mandaati taotletud. „Tegelikult inimesed lootsid ka heauskselt Michali valitsuse moodustamisele, aga me näeme et jätkub sama poliitiline agenda. Nüüd me näeme, et väga paljud inimesed vaatavad lootusega Isamaa poole, meil on kanda väga suur vastutus,“ lausus Reinsalu.

„Isamaa kaubamärk on stabiilne ja inimesed ootavad just kindlustunnet, mitte poliitilisi eksperimente,“ sõnas Reinsalu. Eesti poliitiline maastik on tema sõnul jätkuvas ja kiires muutumises, seda ennekõike sellepärast, kuna tänane riigijuhtimise kvaliteet ei vasta Reinsalu sõnul ühiskonna ootustele ja vajadustele.

Reinsalu andis ka ülevaate, mis järgmisel aastal tema nähes täpsemalt juhtuma hakkab:

• Tulumaks kerkib 2 protsenti ehk kulu ca 480 eurot.

• Käibemaks on juba kerkinud 22 protsendini, 1. juulist kerkib veel 2 protsenti. Enamik palgast läheb inimestel käibemaksustatud teenustele ja kaupadele, mõju ca 600 eurot aastas.

• Sellest aastast on kaotatud teise lapse tulumaksuvabastus. Mõju 22-protsendise tulumaksumäära korral 406 eurot.

• Automaks ca 200 eurot aastas.

• Bensiiniaktsiisi tõus 5 protsenti tähendab 20 000 kilomeetrise läbisõiduga ca 60 eurost lisakulu.

• Eluasemelaenu intresside mahaarvamise kaotamine: 50 eurot lisakulu eluasemelaenult.

• Valitsuse sammudest tulenev regulatiivselt esile kutsutud lisainflatsioon, mis vähendab raha ostujõudu. 2,5 protsenti on praegu prognoositud inflatsioon 2025. aastaks. Ilmelt võib see kerkida oluliselt rohkem lisaks mehhaanilisele käibemaksumõjule, nagu juhtus selle aasta jaanuaris. See tähendab aastas sadade eurode ulatuses tegeliku raha väärtuse kaotust tarbimises.

Isamaa erakonna juhi sõnul valitsuse muudatustega kaotab keskmist palka teeniv inimene Reformierakonna valitsuse poliitika tulemusel järgmisel aastal ühe kuu palga. „Pere, kus on kaks keskmist palka teenivat vanemat, seega kahe kuu palga,“ lisas ta.

Reinsalu rääkis istungil, et tema koos erakonnaga praegusesse valitsusse ei kipuks. „Ega nad meid sinna ei oodanudki. Neile oli ju selge, et sellisele agendale me poleks alla kirjutanud, see oleks olnud Eesti inimeste lootuse petmine,“ sõnas ta.

Reinsalu: Madisoni liitumine Keskerakonnaga oli turundustöö

Delfi uuris ka Reinsalult, mida arvab ta Jaak Madisoni liitumisest Keskerakonnaga ning võimalikust parteide koostööst tulevikus. „Tõsiasi on see, et mul on raske käsitleda Keskerakonda konservatiivse poliitilise ühikuna, mulle tundub, et see poliitika, mida praegu viljeletakse on pigem taktikaline turundustöö,“ arvas ta.

„Ma arvan, et see oli pragmaatline otsus. See oli poliitiline turunduslik kavatsus, kus Keskerakond tahab kasutada Madisoni oma poliitilise agenda legitimeerimisabinõuna ja ju siis oli see kokkulepe vastastikku kasulik,“ pakkus Reinsalu. „Ma arvan, et see ei muuda Keskerakonna strateegilist hoiakut teatud baasküsimustes.“

Keskerakonna poliitika on Reinsalu sõnul kõike muud kui konservatiivne. „Opositsioonierakondadel Isamaa vaates on mingeid kokkupuutepunkte, mis puudutab opositisoonis taktikalist tegevust,“ rääkis ta, kuid nentis, et kõigil opositsioonierakondadel on siiski omad vaated ja opositsioonis koos olemine ei tähenda, et ka koalitsioonis võidaks koos olla.

Kui Keskerakond peaks muutma oma põhimõtteid ja muutuma konservatiivsemaks, on Eestis juba omajagu konservatiivseid parteid, kaasaarvatud uus erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK). Reinsalu andis mõista, et Isamaad ja erakonna toetust see oluliselt ei ähvarda. „Ma ei usu seda sellisel moel, ma arvan, et eraldumine EKRE-st ei olnud ennekõike maailmavaateline, need vastuolud olid ennekõike organisatsiooni sees, seetõttu ma usun, et küllap moodustub uus jõud, mis jagab seda senist potentsiaalset EKRE toetajaskonda,“ rääkis ta.