„Kõikehõlmava riigikaitse poole liikudes toetan naiste kohustuslikku ajateenistust riigikaitseteenistusse. 2028. aasta võiks olla optimaalne aeg selle alustamiseks,“ kirjutas minister Andris Sprūds sotsiaalmeediaplatvormil X, korrates oma sõnu kohalikule meediale antud intervjuust.

Naiste kohustuslik ajateenistus „ei juhtu täna ega homme,“ ütles Sprūds Läti televisioonile. Ta selgitas sotsiaalmeedias, et 2028. aastaks on „teha kodutööd: avalik debatt, teenuse infrastruktuuri parandamine ning spetsiaalselt naistele kohandatud materjalide ja varustuse hankimine“.

Pärast Venemaa täiemahuliku sissetungi algust Ukrainasse on Euroopa riigid teinud jõupingutusi oma sõjavägede ülesehitamiseks nii isikkooseisu kui ka relvastuse osas. 2006. aastal ajateenistuse tühistanud Läti taastas selle eelmisel aastal. Riik valib ajateenijaid juhuslikult ja nende eesmärgiks on saada 2028. aastaks 4000 sõdurit.

Läti oli üks viimaseid Venemaale lähedal asuvaid riike, kes taastas ajateenistuse. Rootsi ja Leedu otsustasid sammu kasuks vahetult pärast seda, kui Moskva okupeeris ja annekteeris Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare.

Euroopa pealinnad soovivad palgata ja hoida relvajõudude personali, kuid sellest olenemata on naiste kohustuslik ajateenistus haruldane. Märtsis teatas Taani, et kavatseb kehtestada naiste ajateenistuse olles Norra ja Rootsi järel kolmas Euroopa riik, kes liigub selle sammu suunas.