Ebateadus jõudis Tartu tervishoiu kõrgkooli õppekavasse. Üliõpilasi asus koolitama oma haridustaseme kohta valetanud mees
(286)
Tartu tervishoiu kõrgkool väidab, et kontrollis õppejõudude tausta, kuid lasi sellegipoolest õpetama mehe, kes valetas oma magistrikraadi kohta.
Möödunud õppeaastal oli Tartu tervishoiu kõrgkooli (TTHKK) füsioteraapia ainekavas valikaine „Sissejuhatus manuaalteraapiasse“, mida õpetasid kaks õppejõudu: Priit Kõrve ja Andrei Kipper.
Peagi pärast õppeaine algust jõudsid tegevfüsioterapeutideni kuuldused aine kummalisest sisust, kui üliõpilased vahendasid praktikal käies, et kuulsid õppejõudude Kõrve ja Kipperi suust väiteid, mis ei tundunud tõenduspõhised. „Olen kuulnud, et selle aine sisu tõenduspõhisusega oli probleeme ja et üliõpilased vist isegi kavatsesid kooli juhtkonnale sellekohase pöördumise teha,“ rääkis füsioterapeut Taavi Metsma.
Tema ametikaaslane Jörgen Puis on samuti kuulnud, et Tartu tervishoiukõrgkooli õppekavas on nn uhhuuaine, kuid ei osanud midagi täpsemat öelda.
Kui uurisime asja kohta täpsemalt TTHKK füsioteraapia ja tervisekaitse osakonna juhatajalt Kristi Vahurilt, jäi ta kidakeelseks, kuid möönis, et probleeme selle õppeainega tõesti oli, ent nüüdseks on see õppekavast eemaldatud.
Manuaalteraapia hõlma alla on pugenud ka udujuttu sisaldavad meetodid, nagu osteopaatia ja vistseraalteraapia.
Tõsiasjast, et algaval kooliaastal õppeainet enam ei anta, ei ole õppejõud Andrei Kipper ja Priit Kõrve aga justkui kuulnudki. Küsimusele, kas nad jätkavad aine andmist, vastasid mõlemad kahtlevalt. „Hetkel ei ole ma seda veel otsustanud, kuna algava hooaja ajakava on tihe,“ ütles Kõrve. „Ei tea veel. Graafik ka tihe ja ma ei ela kogu aeg Eestis,“ sõnas Kipper.
Milles siis üldse asi?
Füsioteraapia üliõpilastele mõeldud aine „Sissejuhatus manuaalteraapiasse“, mida Kõrve ja Kipper andsid, käsitleb tervishoiu halli ala, milles on väga palju ebaselget ja kus ongi ebateadust väga raske tuvastada. Manuaalteraapia mõiste on lai ja haarab enda alla kõik luu- ja lihaskonna ning närvisüsteemi mõjutamise võtted. „Need on füsioterapeudi kui spetsialisti tööriistakastis aktiivse teraapia kõrval tavapärased, need on tunnustatud ka rahvusvahelise füsioterapeutide organisatsiooni poolt ja välja toodud haridusraamistikus,“ ütles Kristi Vahur.
Kuid manuaalteraapia hõlma alla on pugenud ka udujuttu sisaldavad meetodid, nagu osteopaatia ja vistseraalteraapia. Osteopaatia on alternatiivravipraktika, mis tegeleb liigeste ja lihaste kaudu terve keha tervendamisega. „USA-s uuriti osteopaatide kodulehekülgi, et tuvastada, kui paljudes neis on ebateaduslikke väiteid, ja leiti, et 95% väidetest ei olnud tõenduspõhised,“ rääkis füsioterapeut Taavi Metsma.
Vistseraalteraapia omakorda põhineb eeldusel, et inimese kõhtu masseerides on võimalik mõjutada ka näiteks neere ja teisi siseelundeid, mis aga asuvad nii sügaval kõhuõõnes, et neid ei ole võimalik ükshaaval eraldi masseerida. „Kuidas sa masseerid üksnes põrna? Või neere? See ei ole võimalik! Vistseraalteraapia teooriad on ülespuhutud, neil puudub tõenduspõhisus,“ imestas Metsma.
Ent just vistseraalteraapia asjatundjana positsioneerib end Andrei Kipper. Oma MTÜ Elukaar kaudu korraldab ta siseelundite teraapia koolitusi ja pakub ka koolitusi selle kohta, kuidas vaagnat ja lülisammast korrigeerida. Koolituste sobivaks sihtgrupiks nimetab ta oma kodulehel ka arste.
Füsioterapeut Jörgen Puis ütleb pärast asjaga tutvumist kindlalt, et Kipperi koolitused on ebateaduslikud. „Lülisammast ega vaagnat ei ole võimalik igapäevase eluga „paigast ära“ ajada. Ilma raske traumata ei ole see lihtsalt anatoomiliselt võimalik. Ja sellise mõjuga trauma puhul ei suudaks inimene üldse liikuda, sest närvisüsteem, mis on meie tahtele allumatu kaitsesüsteem, annaks traumast teada kas talumatu valu või tahtmatu kontraktsiooni ehk spasmiga,“ selgitas ta.
Magistrikraadidega õppejõud
Kipper ise aga väidab, et toetub siiski teadusele, ja viitab oma mitmekülgsele haridusele. 1980. aastatel lõpetas ta nüüdseks Tallinna tehnikaülikooli nime kandva Tallinna polütehnilise instituudi, kuid suundus hiljem tervishoiuvaldkonda ja lõpetas 2007. aastal Tartu ülikooli kehakultuuri teaduskonna. Veel õppis ta juurde massaaži ning ka vistseraalteraapiat.
„Vistseraalset massaaži õpetavad paljud nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis. Seda õpetab näiteks ka Eesti massaaži- ja teraapiakool,“ märkis Kipper. See on tõsi: massaažikoolis õpetab osteopaatilist vistseraalteraapiat lätlane Vadims Puharts, kelle kodulehelt saab muu hulgas lugeda, et kaela ümber olnud nabanöör põhjustab imikutel nabapiirkonna kudede kangust, mis takistavad beebi maksa ja põie liikumist. Abiks sellisel juhul on muidugi imiku siseelundite mudimine.
Teisel nüüdseks endisel õppejõul Priit Kõrvel on samuti Tartu ülikooli magistrikraad, sedapuhku tervishoiuteaduses, ja lisaks füsioterapeudi kutse. Kõrve sai oma magistrikraadi töö eest, milles ta uuris massaaži ja manuaalteraapia mõju kaelapiirkonna vaevustele. Töö allikaloendisse süvenemine aga näitab, et Kõrve kasutas manuaalteraapia osas ähmaseid Vene allikaid, millest märkimisväärseim on Vene osteopaatide liidu ajakiri.
Kõrve tegevuse kohta lisab küsitavusi ka asjaolu, et ta on pidanud vajalikuks end füsioterapeudi kutse kõrval ka kiropraktikuks tituleerida, misjuures vastava tunnistuse väljastas talle sõber Andrei Kipper.
Taustauuring ei tekitanud kahtlusi
Kõike eelmainitut pidas Tartu tervishoiu kõrgkool siiski piisavalt usaldusväärseks, et teha Kõrvele ettepanek koostada kõrgkoolile manuaalteraapia valikaine. Kõrve kaasas omakorda Kipperi, kellega koos kuulub ta ka Eesti manuaalmeditsiini seltsi.
Küsisime TTHKK füsioteraapia ja tervisekaitse osakonna juhatajalt Kristi Vahurilt, miks selline aine üldse loodi ning miks valiti seda andma just Kõrve ja Kipper. „Valikainete roll on toetada õppekava üldväljundite saavutamist ning need annavad üliõpilastele võimaluse laiendada oma teadmisi ja silmaringi. Valikained tekivad kas kogukondlikust vajadusest, õppegrupi huvist või tööandjate ja erialaspetsialistide soovitusel, kuidas tulevaste spetsialistide teadmiste pagasit rikastada,“ selgitas Vahur.
Tehes taustauuringuid õppejõu valikuks ei tekkinud kõrgkoolil kahtlusi nende võimekuses.
Ta kinnitas, et TTHKK uuris Kõrve ja Kipperi tausta. „Kõrgkool pöördus valikaine õpetamiseks koolitajate poole. Priit Kõrve on kaitsnud 2017. aastal Tartu ülikoolis sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis magistritöö. Andrei Kipper on kaitsnud magistritöö Tartu ülikooli kehakultuuri teaduskonnas 2007. aastal,“ märkis Vahur.
Plusside nimekirjast tõi Vahur veel esile Kipperi koolitustegevuse. „Tema puhul on ka Eesti füsioterapeutide liidu kodulehelt näha, et ta on aktiivne koolitaja, kelle koolitusi erialaliit edastab,“ sõnas Vahur. Tõepoolest, füsioterapeutide liidu kodulehel on teaduspõhiste koolituste kõrval samaväärselt kirjas Kipperi vistseraalteraapia ja vaagna korrigeerimise koolitused.
Seega leidis TTHKK taustauuringu tulemusel, et Kipper ja Kõrve sobivad ülikoolis õpetama. „Tehes taustauuringuid õppejõu valikuks ei tekkinud kõrgkoolil kahtlusi nende võimekuses,“ ütles Vahur.
Kust tuli magistrikraad?
Paraku selgub lähemalt uurides, et Andrei Kipper valetab oma magistrikraadi kohta.
Priit Kõrve nimi on kenasti Tartu ülikooli vilistlaste nimekirjas olemas ja tema magistritöö internetis leitav. Ent Andrei Kipperi nime ei leia Tartu ülikooli bakalaureuse- ega magistriastme vilistlaste nimekirjadest. Samuti ei leidu üliõpilaste töid koondavas DSpace’is tema lõputööd. Küll aga leiame ta Tallinna polütehnilise instituudi vilistlaste nimekirjast, kust on tuvastatav, et ta lõpetas 1989. aastal mehaanikateaduskonna masinaehitustehnoloogia alal tasemel, mis praegu vastab magistrikraadile. Aga masinaehituse kõrghariduse kehakultuuri oma pähe esitleda on siiski vale.
Kipper ise väitis Delfile, et tegu on eksitusega. „Ma ei ole kunagi väitnud, et olen magistrikraadi saanud Tartu ülikoolist. Magistrikraadi sain Tallinna polütehnilisest instituudist. Tartu ülikooli kehakultuuri teaduskonnas sain treeneri taseme,“ selgitas ta.
Ma ei ole kunagi väitnud, et olen magistrikraadi saanud Tartu ülikoolist.
Sellest tekib ilmselge küsimus: kust siis sai Tartu tervishoiu kõrgkool andmed, et Kipperil on kehakultuuris magistrikraad? „Kipper seda ei väitnud, ma kogemata kirjutasin ise [esimeses vastuses] valesti,“ sõnas Kristi Vahur esialgu.
Ent kui Kipper ise kõrgkoolile ei valetanud, siis miks esitas ülikool omal algatusel ajakirjandusele valeandmeid õppejõu hariduse kohta? Selline küsimusepüstitus sundis Vahuri võltskraadiga õppejõu kaitselt taanduma ja möönma, et Kipper siiski esitas valeandmed ise oma CV-s, kui valikaine õppejõuks sai.
Kuna vale välja ei tulnud, tuleb järeldada, et TTHKK ei kontrollinud Kipperi teaduskraadi tõele vastavust. Ja nagu selgub, ei olekski nad saanud seda teha (vt kõrvallugu).
Nii juhtuski, et Kipper pääses füsioteraapia üliõpilasi õpetama, ilma et tal endal selle valdkonna haridust oleks.
Õppeaine sisu jääb saladuseks
Õppeaine „Sissejuhatus manuaalteraapiasse“ sisust rääkides väitis Vahur, et kooli esindajad vaatasid Kõrve ja Kipperi koostatud aine üle ja seega pidanuks olema tagatud, et aine sisu on tõenduspõhine ja pädev. „Õpetamine toimub ainekavade alusel, mille vaatavad üle õppekava eest vastutavad isikud. Manuaalteraapia ainekava valikainena sisaldas teemasid, mis ei ole kuidagi vastuolus praeguse teadmisega, mida füsioteraapia üliõpilane teada ei võiks,“ rääkis Vahur.
Siiski ilmnes ainekava ja õpetatud sisu osas eelmisel kevadel vastuolu, mistõttu otsustati katkestada koostöö.
„Siiski ilmnes ainekava ja õpetatud sisu osas eelmisel kevadel vastuolu, mistõttu otsustati katkestada koostöö,“ lisas ta.
Mida täpselt Priit Kõrve ja Andrei Kipper tervishoiukõrgkoolis üliõpilastele õpetasid, ei söanda aga keegi öelda. „Ainekavad ja loenguplaanid on võimalik küsida TTHKK-st. See on osa nende programmist ja on nende otsus, mida ja kellega jagada,“ märkis Priit Kõrve.
Delfi palvele õppeaine materjale jagada jättis Kristi Vahur vastamata. Samas ei pruugi loenguplaanid ka kajastada seda, mida Kõrve ja Kipper tudengitele tegelikult rääkisid.
Sama üksmeelselt ei taha kõrgkool ega õppejõud öelda, kui palju raha kõlbmatuks tunnistatud ainele kulus. „See küsimus palun esitada TTHKK-le või küsida neilt kirjalik luba vastava info jagamiseks,“ ütles Kõrve.
TTHKK keeldus aga kindlalt neid andmeid avaldamast. „Palk on konfidentsiaalne info ja ei kuulu avaldamisele,“ ütles Vahur.
