VIDEO | Inimõiguslaste sõnul muutub Mongoolia Putini kaasosaliseks, aga mingeid raskeid tagajärgi sellel ei ole

Inimõiguslaste sõnul muutub Mongoolia kuritegude kaasosaliseks, kui Venemaa presidenti Vladimir Putinit rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) orderi alusel ei vahista, vahendab Politico.

ICC 2023. aastal välja antud vahistamisorder süüdistab Putinit Ukraina laste Venemaale küüditamisega seotud kuritegudes.

Õigusekspert Tamás Hoffmann Õigusuuringute Instituudist ütles Politicole, et Mongooliale esitatakse tõenäoliselt tegevusetuse tõttu süüdistus.

„Mongooliale esitatakse kindlasti rahvusvahelise kriminaalkohtu poolt süüdistus oma koostöökohustuse rikkumise pärast,“ ütles Hoffmann. „ICC võib siis otsustada selle asja edasi saata osapoolte kogusse, mis võib Mongoolia rikkumise niinimetatud allumatusprotseduuriga hukka mõista. Rikkuva riigi jaoks ei ole aga mingeid tõsiseid tagajärgi nagu sanktsioonid.“

2015. aastal jättis Lõuna-Aafrika Vabariik vahistamata Sudaani tollase presidendi Omar al-Bashiri, kelle kohta oli välja antud vahistamisorder inimsusevastastes kuritegudes, sealhulgas genotsiidis süüdistatuna. Kaks aastat hiljem leidis ICC, et Lõuna-Aafrika Vabariik oli oma kohustused täitmata jätnud. ÜRO julgeolekunõukogule aga asja edasi ei saadetud.

„Tagaotsitava varjamine rahvusvahelise kohtu eest ei kujuta endast ainult õigusemõistmise takistamist. Kui Mongoolia annab president Putinile kas või ajutise varjupaiga, muutub ta sisuliselt kaasosaliseks rahvusvahelise õiguse järgi ühe tõsisema kuriteo eest karistamatuse kindlustamisel,“ ütles inimõigusteorganisatsiooni Amnesty International Mongoolia osakonna direktor Altantuja Batdordž.