Valitsus langetab vanemahüvitise ülempiiri ja kehtestab lae haigushüvitisele

Tänasel eelarvearutelul jõudsid valitsuse liikmed eelarverevisjoni käigus sotsiaalvaldkonna kokkuhoiuotsusteni, millest suuremad puudutavad lae kehtestamist nii haigus- kui vanemahüvitisele.

„Kokkuhoid on hädavajalik, et sotsiaaltoetused ei kasvaks riigile üle jõu käivaks ning riik saaks sotsiaalvaldkonna kulud parema kontrolli alla,“ sedastas valitsus pressiteates.

Vanemahüvitise ülempiir saab lae 2026. aastast

2026. aastaks langetatakse vanemahüvitise maksimaalne määr praeguselt kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordse keskmise palgani. See võimaldab riigieelarves hoida kokku 2026. aastal 13 miljonit, mis kasvab 2027. aastaks kuni 27 miljoni euroni aastas. Mullu oli vanemahüvitise kulu riigieelarvest 349 miljonit eurot.

Ülempiiri langetamine puudutab umbes 3500 inimest aastas ehk umbes 12 protsenti vanemahüvitise saajatest.

Hüvitise ülempiiri langetamise kompensatsiooniks jääb vanemahüvitis samaks isegi siis, kui vanem samal ajal töötab ja palka teenib.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on palgad kiiresti kasvanud ja kasvavad ka edaspidi, Eesti keskmine palk ületab näiteks juba praegu 2000 euro piiri ning et tagada sotsiaaltoetuste ja hüvitiste jätkusuutlikkus, soovitakse vanemahüvitise lagi tuua kahe keskmise palga tasemele.

„On oluline, et suudaksime enamikule lapsevanematele pakkuda nende varasema palgaga samaväärset hüvitist, kuid samal ajal peame toimetama meie tänaste võimaluste piires,“ ütles Riisalo. „Küll aga ei vähendata edaspidi vanemahüvitist samaaegse töise tulu teenimise korral. Näeme, et aktiivsena püsimise soov lapsevanemate seas on ka vanemapuhkusel olles suur.“

Ajutise töövõimetuse hüvitised saavad lae

2026. aastast kehtestatakse ülempiir ajutise töövõimetuse hüvitisele, mis hakkab samuti olema seotud Eesti üle-eelmise kalendriaasta keskmise palgaga. Tööandja makstava haigushüvitise osale (4–8 päev) ülempiir ei kohaldu. Puudujäägis ravikindlustuse eelarves hoitakse muudatusega aastas kokku 4–4,4 miljonit eurot. Haigus- ja hooldushüvitiste kulud on praegu ligi 150 miljonit eurot, kusjuures kulud on viimase kümne aastaga suurenenud 92 miljoni võrra.

Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on riiklike hüvitiste ühtlustamine mõistlik samm, mis aitab hüvesid ühiskonnas õiglasemalt jaotada. „ Soovime riiklike toetuste ja hüvitistega liikuda üha enam vajaduspõhisuse suunas, et abi ja tugi jõuaks nendeni, kes seda päriselt vajavad. Hüvitiste ülempiiri seadmine kahekordsele keskmisele kuutasule on selles suunas õiglane muudatus,“ ütles Sikkut.

2025. aastast hooldekodus elav pensionär üksi elava pensionäri toetust ei saa

Valitsus lõpetab üksi elava pensionäri toetuse maksmise hooldekodus elavatele pensionäridele, sest hooldereformi tulemusena katab riik juba suure osa hooldekodu kuludest ja lisaks makstav 200-eurone toetus ei ole enam asjakohane.

Muudatus puudutab 2025. aastal umbes 6700 inimest, kes moodustavad umbes 10 protsenti kõigist üksi elava pensionäri toetuse saajatest.

Prognooside kohaselt hoiab riik sellega tuleval aastal kulusid kokku u 1,34–1,54 miljonit eurot aastas. Võrdluseks, tänavu makstakse üksi elava pensionäri toetust kokku 17,9 miljoni eest.

2026. aastast riik enam lastega koduse ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest sotsiaalmaksu ei maksa

Muudatuse eesmärk on suunata mõlemad vanemad tööturule, et seni kodune vanem saaks lisaks ravikindlustusele ka pensioni- ja töötuskindlustuse. Muudatus ei puuduta alla kolmeaastast last kasvatavaid ning vähemalt kolme lapse vanemaid, kelle eest riik jätkab sotsiaalmaksu maksmist.

Tervisekassa andmetel maksab riik sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa praegu 1051 ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Nendel inimestel on edaspidi võimalik pöörduda töötukassasse, asuda tööle või sõlmida vabatahtlik kindlustusleping.

Hinnangute järgi jõuab muudatuse tõttu riigieelarvesse 1,4–3,3 miljonit eurot aastas, kuid terviklik mõju sõltub inimeste valikutest.