MPEÕK ja Pühtitsa naisklooster pöördusid kaebustega halduskohtusse
(59)
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK) ja Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster (Pühtitsa klooster) esitasid Tallinna halduskohtule eraldi kaebused riigikogu 6. mai 2024. aasta avaldusega „Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks“ tekitatud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks ja sõjalise agressiooni toetajate hulgast väljaarvamiseks.
Halduskohtusse pöördumised on tingitud riigikogu avaldusega mittenõustumisest osas, millega see hõlmab ega välista MPEÕK-i ja Pühtitsa kloostrit Venemaa föderatsiooni sõjalise agressiooni toetajate hulgast. Kaebajate sõnul läks riigikogu sellise avalduse tegemisel selgelt liiale, pidades silmas, et Vene Õigeusu Kirik on mitme miljonine ja paljurahvuseline vaimulike ja ilmikute kogukond, mille kanoonilisse struktuuri kuuluvad ka iseseisvad kirikud ja kloostrid, sh MPEÕK ja Pühtitsa klooster.
Kaebajad märgivad pressiteates, et nad on senistes seisukohtades ja väljaütlemistes avaldanud selget positsiooni Ukrainas toimuva sõja vastu. „Kirik ja klooster on hoidunud end sidumast ilmaliku elu ja poliitikaga ning pole mingit vaenulikku propagandat levitanud, mida tunnistati ka riigikogu avalduse lugemisel. Oma igapäevastes usutalitustes ei ole soositud ega toetatud riigivaenulikke hoiakuid ja tegevusi.“
Olukorras, kus riigikogu ei kuulanud avalduse tegemise eelselt kiriku ja kloostri esindajaid, rikuti nende hinnangul põhjendamatu kiirustamise ja õigusi riivavava kohtlemisega kaebajate ärakuulamisõigust. „Õigus- ja usuvabadusest lugupidava riigina ei saa lubatavaks pidada olukorda, kus asjaolude valikulise käsitlemise tõttu toimunud avalduse menetlemine ja vastuvõtmine viis kaebuste esitajate õiguste rikkumiseni,“ märgitakse pressiteates.
„Selles erandlikus, kuid äärmiselt olulises vaidluses ei taotle me tekkinud geopoliitilise olukorra ümberhindamist. Peame vajalikuks õigusemõistja kaasamist, et hinnata ohtu ja kahju meie riigis registreeritud ja meie riigi seaduste kohaselt toimetavate rahumeelsete usuorganisatsioonide mainele ja heale nimele. Meie eesmärk peaks lõpuks ju ühtima riigi eesmärgi ja kohustusega – tõrjuda lubamatut ja vastutustundetut sekkumist usuvabaduse teostamisse,“ selgitasid kaebajate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Artur Knjazev ja Steven-Hristo Evestus Advokaadibüroost Sirel & Partnerid.
„Ootame riigikogult isikute suhtes tehtavate avalduste suhtes täielikku vastutust, mõjuanalüüsi ning selget ja läbimõeldud kommunikatsiooni, vältides halvustavat tooni ning vaenulikku sõnakasutust. Kaebuse esitajad ei saa nõustuda Riigikogu avalduse lõppjäreldusega, mille kohaselt neist sõltumatutel asjaoludel leitakse end sõjalise agressiooni toetajarollist ning ollakse sunnitud taluma vastava väärtõlgendusega kaasnevaid survemeetmeid,“ sõnasid advokaadid.
6. mail 2024 kuulutas riigikogu Moskva patriarhaadi Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. Riigikogu rõhutas oma avalduses, et Moskva patriarhaadi kuulutamine Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks puudutab Moskva patriarhaati kui institutsiooni ja juhtorganit, mitte õigeusu traditsioone järgivaid inimesi. Riigikogu on aga täpsustanud, et Vene Õigeusu Kiriku põhikirja järgi moodustavad Moskva Patriarhaadi ehk Vene Õigeusu Kiriku ka iseseisvad kirikud ja kloostrid, mistõttu on MPEÕK ja Pühtitsa klooster riigikogu avaldusega paraku otseselt hõlmatud.
Eesti vabariik peab siseministeeriumi kaudu kahepoolseid läbirääkimisi nii MPEÕK-iga kui Pühtitsa kloostriga Moskva Patriarhaadi mõju vähendamiseks ja/või enda sellest lahti sidumiseks.
