Kaarsilla näitus annab ülevaate Tartu linnaparkide elurikkuse kasvust

15. septembrini on Tartu kaarsillal avatud näitus, mis võtab kokku projekti „Kureeritud elurikkus“ tegevuse Tartu kesklinna parkide elurikastamisel.

Projekti „Kureeritud elurikkus“ veavad maastikuarhitektid Merle Karro-Kalberg, Anna-Liisa Unt ja Karin Bachmann. Idee Tartu kesklinna pargid elurikkamaks muuta sündis ligi kuus aastat tagasi. Tartu oli toona otsustanud kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks ja välja kuulutanud konkursi, mida tiitliaastal teha võiks. Kuraatorid nägid, et see on hea võimalus pargid ja maastikukultuur kultuuripealinna tuules püünele tõsta.

Alates 2020. aasta kevadest on naised katsetanud eri viisidega, kuidas linna elurikkust tagasi tuua. Keskpargis on vähendatud niitmissagedust, Uueturu parki on loodud linnaniit ja -rohtla, Vabaduse linnapargi puiestiku üks osa on kujundatud linnasaluks. Kõige selle tegemisele on kaasa aidanud sajad linased, kes on talgute korras istutatud, külvanud ja niitnud.

Karin Bachmann ütleb, et linn on koht, mida lisaks inimesele peavad koduks ka teised liigid, kuid üks ei välista teist. „Inimene on elurikka keskkonna osa. Praegu on inimmõju lihtsalt liiga suur, teistele ei jagu elupaiku, pesakohti ega toitu. Püüame leida tasakaalu: et oleks muruplatse, aga tolmeldajatele ka õitsvaid kooslusi ja lindudele põõsastikke. Mitmekesisus on oluline igas mõttes,“ võtab Bachmann kokku projekti juhtmõtte.

Näitusega tahavad kuraatorid rõhutada, kui oluline, ent nüansirohke ja habras on inimese ning looduse omavaheline koostöö. Küsitakse, kas linnad kasvavad vältimatult looduse arvelt või on linnal võimalik kasvada ka üheskoos loodusega. Kuraatorid nägid projekti alguses, et Tartu kesklinna parkides nappis igas mõttes mitmekesisust, aga hea ruumi potentsiaali oli siin rohkesti. Nad selgitavad, mida tähendab elurikkuse kureerimine: „Selleks, et inimesed ja linnaloodus saaksid teineteist väärtustades siin koos eksisteerida, ongi vajalik ruumi ja selles toimuvaid protsesse hoolikalt suunata ning korraldada. Selles seisnebki kureerimise mõte,“ lisavad projekti eestvedajad.

Merle Karro-Kalberg sõnab, et kevadel vastu võetud looduse taastamise määrus paneb meile kohustuse tegeleda loodusega ka linnas. Ta toob välja, et „Kureeritud elurikkuse“ läbi katsetatud võtted on kohased kõigile ja julgustab neid kasutama, et linnakeskkond oleks mõnusam elupaik ka inimesele. Karro-Kalberg põhjendab looduse linna toomise vajadust: „Näiteks tolmeldajateta pole meil õunu, maasikaid, pähkleid jne. Tolmeldajad vajavad aga õitsvaid taimi, et ellu jääda. Niidetud murus neid peaaegu polegi. Niidetud muru koosnebki enamasti kahest kõrrelise liigist. Selle puudujäägi katmiseks on kesklinna loodud linnarohtla ja -niidud. Talve üleelamiseks on tolmeldajatel tarvis lehekõdu ja oksakuhilaid, kuhu peituda. Kui viime linnast kõik lehed minema ja korjame oksad kokku, siis pole tolmeldajatel talvekorterit. Kesklinnas selliseid kohti praktiliselt polegi. Nüüd on üks: linnasalu.“

Ettevõtmisega on soovitud muuta üldlevinud linnaparkide kuvandit ja tuua looduslik keskkond inimesele lähemale. Anna-Liisa Unt toob välja, kuidas südalinna parke on igal sammul elurikkamaks loodud koos linlastega. Ta toonitab, et linnasalu, -rohtla ja -niit on rajatud abivalmis linlaste kaasabil. „Niidu rajamiseks paluti linlastelt sibullillede sibulaid. Avaliku üleskutse peale kogunes mitu kastitäit metsiku tulbi, krookuste, nartsisside ja kirgaslillede sibulaid. Üheskoos vabatahtlikega istutati kooritud ja kobestatud niidule sibulad, külvati niidutaimede seemned ja rulliti seemned kinni. Sügiseti on Eestimaa Looduse Fondi juhendajate kaasabil vikatitega heina tehtud. Tartlased ulatasid projektile abikäed ka linnarohtla rajamisel kaks kevadet järjest. Ka linnasalu on loodud kolme istutustalgu tulemusel,“ on Unt kõigile vabatahtlikele tänulik.

Kaarsilla näitus võtab kokku seni tehtud töö. Lisaks kuraatoritele on antud sõna erinevate eluvaldkondade esindajatele, kes läbi aastate on elurikkuse taastamise ja Tartu kesklinna parkide teemal arvamust avaldanud. Näidatakse, milliseks on kesklinna pargid kujunenud, milliseks need võiks kujuneda. Kõike tehtut on võimalik järele proovida ka koduaias ja -hoovis.