„Jätab mulje, et Eesti mehed läksid omal ajal sõtta armastusest saksa mundri vastu“

Kurikuulus saksa mundriga meest kujutav nn Lihula monument on üle 20 aasta taas avalikkuse tähelepanu all. Kuigi minevikus toimunust eristab praeguseid sündmuseid tõsiasi, et seekord oli tegu pelgalt koopiaga ja konflikt piirdus vaid sõnasõjaga internetis, on avalikku arutelu raamiv ajalooline taust siiski samasugune.

„Meenutame toonaseid sündmuseid – kuidas välisajakirjandus ja välisriigid reageerisid sellele. Me oleme kõik selle läbi teinud. Suure tõenäosusega tänaseks hetkeks midagi muutunud pole,“ lausus siseminister Lauri Läänemets 2. septembril Delfile Lihula monumendi koopia kohta käivas intervjuus.

2004. aasta 20. augustil püstitati toonase Lihula vallavanema Tiit Madissoni eestvedamisel Lihula kalmistule mälestusmärk, millel oli kujutatud Saksa Relva SS-i Eesti leegioni mundris sõdurit, relv rinnal. Sellel oli kiri „Eesti meestele, kes sõdisid 1940–1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel“.