„Eesti 200 ei toeta sellisel kujul rahandusministri ettepanekut, sest mõjuanalüüsist on näha, et see maks lööb majanduskriisis kõige enam pihta saanud ettevõtlussektoreid: töötlev tööstus, eksport, side ja infosektor ning majutus ja turismisektor. Palgamaksu tõstmine mõjutab kõige tugevamini eksportivat Eesti majandussektori ja neid ettevõtteid, kes toodavad midagi. Me ei saa anda järjekordset hoopi eksportivale sektorile, mis panustab Eesti majanduse arengusse pikas plaanis,“ ütles Kallas.
Eesti 200 juhi Kristina Kallase sõnul peab valitsuse prioriteet olema suunatud majanduse kriisist välja juhtimisele, stabiilse ettevõtluskeskkonna loomisele ja majanduse konkurentsivõime taastmisele. Valitsus ei saa tegeleda ainult maksude ja kärbetega ning majandusest raha väljaviimisega. Peame ka riigina leidma rohkem võimalusi majandusse investeerida – Eesti 200 on selleks välja pakkunud suurinvestorite meetme,“ ütles Kallas. „Sama tähtis on ettevõtjatele oskustööjõu kättesaadavus. Ettevõtjad on mitmeid aastaid rääkinud, et majanduse konkurentsivõime tugevdamiseks on vaja tõsta välistööjõu kvooti.“
Kallase sõnul on majanduse konkurentsivõime toetamiseks astuda järgnevaid samme. „Eesti konkurentsivõime tagavad haritud ja kvalifitseeritud tööjõud, teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon, vähem ebavajalikke regulatsioone, eksport ja roheline, mitmekesine majanduskeskkond. Valitsuse rõhk peab olema ettevõtluskeskkonna stabiilsusel, maksupoliitika peab olema pikalt ette teada ja senine etteaimamatus peab lõppema. Sama oluline on jõuliste sammudega bürokraatia vähendamine, investeeringute pika plaani paika panemine ja tööjõu kättesaadavuse probleemi lahendamine julgete sammudega,“ sõnas Kallas.
