Barnier on olnud neli korda Prantsusmaa valitsuse minister ja kaks korda Euroopa Komisjoni volinik, enne kui temast sai 2016. aasta Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise pealäbirääkija. Ta on konservatiiv erakonnast Vabariiklased (Les Républicains), kes on Brüsselis rohkem tuntud kui kodumaal, vahendab Politico.

Barnier’l seisab nüüd ees keeruline valitsuse moodustamise ülesanne. Valitsus võib Prantsusmaa kolmeks lõhenenud parlamendis ka kohe hundipassi saada.

Konservatiivse suurkujuna on Barnier’l vabariiklaste toetus ja 73-aastasena ei pea nooremad presidendiambitsioonidega liitlased teda rivaaliks.

Põhiline on Politico hinnangul see, et paremäärmuslik Rahvuskogu ei pruugi püüda Barnier’d kohe maha hääletada. Tal on ka paremäärmuslastele sobivamad vaated kui mõnedel teistel. Näiteks on ta varem kutsunud sisserändele moratooriumi kehtestama. Samuti kutsus ta kunagi säilitama Prantsusmaa juriidilist suveräänsust Euroopa Liidus.

Valimistel enim hääli saanud vasakpoolne koalitsioon Uus Rahvarinne (NFP) on aga kuri. Enne Barnier’ peaministriks nimetamist teatas NFP, et valitsuse ametisse nimetamine paremäärmuslaste toel on parlamendivalimiste täielik eitamine, kus prantslased hääletasid massiliselt Rahvuskogu võimule saamise vastu.

NFP on süüdistanud Macroni korduvalt demokraatia allasurumises ja tema enda algatusel välja kuulutatud ennetähtaegsete valimiste tulemuste eiramises.