„Aeg on täis, aitab küll,“ ütles ta Delfile. Kolmapäeval andis ta oma otsusest teada ka erakonna liikmetele ja fraktsioonile.

Otsus ei tulnud tema jaoks aga kergelt. „Mõtlesin tükk aega ja see otsus lükkus aina edasi, aga lõpuks otsustasin, et uus aasta hakkab peale ilma minuta riigikogus,“ rääkis Kallas.

Üheks lahkumise põhjuseks tõi Kallas tervise. „Aastad teevad oma töö ja tervis on ka nii, nagu ta on, seal jätkamine ei ole enam mugav,“ ütles ta.

Erakonnast Kallas praegu lahkuda ei plaani. „Ei saa kuidagi öelda, et ma päriselt maailmast eraldun,“ rääkis ta.

„See ajastu, mille oleme koos läbi käinud, ei ole mitte vähe oluline. See on kujundanud Eesti Vabariigi ajaloost palju suurema osa, kui oleksime 25 aastat tagasi ette kujutanud. Viied võidetud valimised, viis meie poolt juhitud valitsust. Hoiame seda Eestit sellisena, nagu oleme vorminud. See on seda väärt,“ kirjutas ta kolleegidele.

Ühtlasi on Kallasel pooleli ka ühe raamatu kirjutamine. „Ma ei plaani poliitikast taandumise järel liberaalset ideoloogiat jätta. Annan praegu lihvi peatselt ilmuvale raamatule liberaalse poliitika ajaloost, inimestest ja ideedest,“ jagas ta.

Kallas esitab täna ka riigikogu juhatusele parlamendist lahkumise avalduse. Eelmise aasta riigikogu valimistel kandideeris ta Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita ringkonnas ning kogus 7393 häält.

Kallase asendusliige Irina Talviste otsustas juba oma kohast loobuda, sest soovib jätkata Pärnu abilinnapea kohal. See tähendab, et Kallase koha peaks parlamendis üle võtma hoopis Jüri Jaanson, kes ei ole veel riigikogusse astumise lõplikku otsust langetanud.

Reformierakonna fraktsiooni juht Õnne Pillak avaldas Siim Kallasele kogu fraktsiooni nimel ka südamest tänu. „Siim on pannud aluse Reformierakonnale ning mitu aastakümmet töötanud selle nimel, et Eesti oleks vaba, tugev ja edumeelne riik. Tema panus Eesti riigi ehitamisse ja juhtimisse on olnud sisuline ja märgiline,“ kirjutas ta.

„Tema pühendumus ja kirg poliitika vastu on olnud eeskujuks ning innustanud aastate vältel paljusid hakkajaid inimesi poliitikasse tulema. Taasiseseisvunud Eesti edulugu on paljuski ka Siim Kallase elutöö ning ta on olnud üks peamisi eeskõnelejaid nende liberaalsete väärtuste ja vabaduste eest, mille üle saame Eestis uhkust tunda. Südamest aitäh, Siim!“ avaldas Pillak.

Kallase karjääriredel

Siim Kallas asutas Eesti Reformierakonna koos mõttekaaslastega 13. novembril 1994. aastal ning juhtis erakonda kümme aastat. Enne poliitikasse tulekut oli ta Eesti panga president ning juhtis rahareformi ettevalmistamist ja Eesti krooni käibelevõttu.

Kallas on aktiivselt osalenud Eesti riikluse taastamisel ning olnud Eesti peaminister, rahandusminister ja välisminister. 2004. aasta mais sai temast Euroopa komisjoni liige ning alates sama aasta novembrist Euroopa komisjoni asepresident kuni 2014. aastani. Alates 2019. aastast on olnudta Riigikogu liige. Ka pärast aktiivsest poliitikast taandumist peab erakond Kallast auesimeheks.

Kallas on kogu oma poliitilise karjääri jooksul olnud liberaalse maailmavaate eestvedaja Eestis. Ta on olnud tasakaalustatud eelarvepoliitika tuline toetaja ning seisnud ka konservatiivse rahanduspoliitika ja range fiskaalpoliitika eest.