Tallinna hariduse valdkonna abilinnapea ja Eesti 200 Tallinna piirkonna juhi Aleksei Jašini sõnul ei tohiks eestikeelsele haridusele ülemineku kõige kriitilisemat piirkonda asuda juhtima inimene, kes on loetud nädalad tagasi nimetanud seda „õudseks reformiks“, mis „tuleb ära jätta“.

„Tegemist on väärtusküsimusega ning Eesti 200-l on keeruline uskuda, et erakonna vahetamisega toimub 180-kraadine pööre ka seisukohtades. Umbusule andis hoogu juurde ka Keskerakonna siselistist meediasse lekkinud kiri, kus kandidaat möönab, et südametunnistus ei luba eestikeelsele haridusele üleminekut toetada. On silmakirjalik, et paar nädalat hiljem inimene üritab veenda avalikkust vastupidises. Lasnamäe vajab usutavat kõneisikut ja tugevat juhti, et eestikeelsele haridusele ülemineku reform õnnestuks,“ ütles Jašin.

„Kahtlused kandidaadi sobivuse osas olid juba varem ning paraku tänase kohtumise järel Eesti 200-s kindlust juurde ei tulnud. Peame arutama tõsiselt koalitsioonikaaslastega, kuidas selles olukorras edasi liikuda,“ nentis ta.

Eesti 200 Tallinna piirkonna juhi sõnul Reformierakonna idee luua Lasnamäe linnaosavalitsusse eestikeelsele haridusele ülemineku protsessi toetav tugiüksus ei ole vajalik. „Olukorras, kus me otsime linnasüsteemis kärpekohti, ei saa me toetada lisaüksuse loomist, millega kaasnevad ebavajalikud lisakulud ja dubleerimine, sest haridusametis tegeleb Lasnamäe suunal vähemalt 6 inimest igapäevaselt,“ ütles Jašin.

Reformierakond ja Isamaa on samuti kahtleval seisukohal

Paar päeva tagasi kutsusid Reformierakond ja Isamaa sotside Lasnamäe linnaosavanema kandidaadi Julianna Jurtšenko vaibale, tutvumaks tema meelsusega. Isamaa Tallinna piirkonna esimehe Riina Solmani sõnul oli kohtumine konstruktiivne. „[Jurtšenko] andis selliseid vastuseid, millest osad olid veenvad, osasse ma tõesti ei usu,“ tunnistas Solman pärast kohtumist.

„Kindlasti ma ei usu sellesse meeleparandusse. Mis on siis kuu ajaga muutunud? Tema kategooriline vastuseis eestikeelsele haridusele üleminekule on asendunud jutuga selle vajalikkusest. Seda kirja lugedes, mida Delfi avaldas, tekkisid sügavad kahtlused, kas inimene paari kuu pärast jälle ei või uuesti meelt muuta ja meelt parandada kusagile mujale poole,“ sõnas Solman.

Solman tunnistas pärast kohtumist, et Isamaa on endiselt kõhkleval seisukohal, kas toetada Jurtšenko kandidatuuri. Järgmisel nädalal saadakse aga kõigi koalitsioonipartneritega uuesti kokku ning arutatakse teemat veel kord.

Reformierakonna Tallinna piirkonna juht Pärtel-Peeter Pere sõnas pärast kohtumist Delfile, et paljudele küsimustele saadi põhjalikud vastused, kuid paratamatult jäävad mõningad erimeelsused siiski õhku.

Pere sõnul aga sõltub kõik edasine sotsidest ehk kas nad ise soovivad Jurtšenko kandidatuuriga edasi minna või mitte. „Inimeste ootused on väga kõrgel, et kõik lapsed saaksid maailmatasemel kvaliteetse hariduse ja see algab eesti keele oskusest.“